Ávvudit 20 jagi
20 jagi lea golihan dan rájes go Márkomeannu álggahuvvui. Dál áigot ávvudit sámi stuora násttiiguin, gielddasámi spábbačiekčamiin ja ollu eará. Maiddái báhkka dálki lea dieđihuvvon nu go diibmá, ja lágideaddji lea ráhkkanan vel dasa ge.
Diibmá lei hirbmat báhkka go Márkomeannu lágiduvvui. Dán jagi lohká festiválajođiheaddji, Aili Guttorm, iežaset ráhkkanan buorebut jus šaddá seammá sullásaš báhkka dálki.
– Mis lea sihkarvuođajoavku mas leat guokte olbmo eanet go diibmá. Mii leat árvvoštallan maid galgat bargat jus šaddet báhkat. Diibmá doalvvuimet čázi olbmuide ja geahččame ahte mannágo bures olbmuiguin. Eat lean diibmá vuordán dien dálkedili, ja leat dál buoret rutiinnat. Dál diehtit movt ráhkkanit dasa. Mis lea doavttir maid min joavkkus, ja diehtit dál movt galgat gieđahallat dakkár dili. Olbmot fertejit maid muitit juhkat čázi go lea báhkka, rávve Guttorm.
Jođiha su vuosttaš festivála
Son álggii festiválajođiheaddjin diibmá borgemánus ja lea gearggus jođihit su vuosttaš festivála. Son lea ilus go leat nu olu veahkit geat olu jagiid leat leamaš mielde Márkomeannu lágideame.
– Lea hui álki singuin beare jearrat movt leat bargan ovdal ja mii lea doaibman ja mii ii leat doaibman. Dál váilot sullii 30 eaktodáhtolačča vel, lohká Guttorm, ja lasiha ahte lea vejolaš ain dieđihit eaktodáhtolažžan jus áigu, ja vaikko uvssas fállat bargin.
Guttorm lei ieš vuosttaš geardde festiválas go lei 18 jagi boaris, ja vásihii dalle dan buori festiválavuoiŋŋa mii Márkomeannus lea.
Olgoáimmus riššudit
Festiválajođiheaddji lohká gelddolaš dovddu dál, ja jáhkká ahte manná bures. Beaivelottážat maid čagalduhttet čoavjjis.
– Leat olu unna diŋggat maid ferte čoavdit. Lea guhkki buvddaide vuolgit, ja álo ferte organiseret jus oktage lea vuolgime Hársttáide gávppašit, lohká Guttorm. Okta diŋga maid festiválaguossit besset dán jagáš Márkomeannus geahččalit lea basadit gohttensajis olgoáimmus.
– Mii leat rievdadan festiválabáikki ja sirddán osiid doppe. Dat geat leat ovdal leamaš doppe, bohtet mearkkašit dan. Ja de lea mis festiválariššu gohttensajis olgun maid leat ceggeme dál.
Musihkka juohkehačča millii
Musihkalaš bealis festiválas gullat Mari Boine, gii lei okta dain artisttain gii lei lávddis 1999:s go Márkomeannu vuohččan lágiduvvui.
– Jus son ii leat doarvái geasuhanágga čavget festiválii, de leat mis eará namat maid, nu go Kevin Boine, Isák, Ailu Valle, Katarina Barruk, Ánnásuolo ja Yarsem Galkin, lohká Guttorm.
Lea gielddasámi rapmusihkas gitta sámegiel jazzmusihkkii ja radiolávlagiidda. Ailu Valle almmuha su ođđaseamos skearru Márkomeannus.
Ođđa biebmu ja giellalávvu
2017:s besse festiválahasat vuohččan máistit gielddasámi biepmu.
– Dán jagi galget gielddasámija márkosámit lonohallat árbevieruid, ja hutkat ja ovdanbuktit ođđa biepmu mas leat máisttut Ruošša ja Norgga bealde Sámis.
Festiválas rahppo maid lávvu gos
lea dušše lohpi sámástit, ja maiddái guossit besset oahpásmuvvat sámi gillii ja searvat iešguđetlágan semináraide.
– Dat šaddá vehá dego giellakafea gos beassá sámástit, ja oahppat ođđa sániid, lohká son.
Festiválaguossit besset gullat ja oahppat movt lea leat sápmelaš Ruošša bealde, ja eanet gullat sámi suopmaniid dili birra. Muđuid lea festiválapoesiija, historjavázzin ja sámi oanehisfilmmat prográmmas.
Festiválajođiheaddji muitalastá ahte sis lea maid juoga ođas dán jagi mii ii čuoččo prográmmas ge.
– Beaska Niillas ja Aslak Heaika áiguba ráhkadit Live-pod Márkomeannu lávus, ja olbmot sáhttet boahtit dan guldalit. Soai bovdeba gussiid lávvui, ja ráhkadeaba sáddaga das.
Mánáide maid sierra oassi prográmmas
Sihke mánáide ja nuoraide gávdnojit fálaldagat Márkomeannus. Sámi áidna hiphopdánsunčeahppi, Ánná-katri oahpaha dánsuma ja hiphop sihke bearjadaga ja lávvordaga
Muđuid lea rebusviehkan, njoarostallan, teáhtersporta ja sirkus muhtun doaimmat unnimusaide.
– Márkomeannus lea nuoraidlávvu go lágidit lagaskonsearttaid ovdal go stuora násttit lávkejit lávdái, ja lea maid buorre báiki gos sáhttet dušše vuoiŋŋastit ráfis ja gávdnat ođđa olbmáid.