Dušše 8 % váhnemiin OAIVVILDIT sámegieloahpahusa áibbas buorren
Kárášjoga váhnemat duhtameahttumat sámegieloahpahusain
Kárášjogas váhnemat leat duhtameahttumat sámegieloahpahusain vuođđoskuvllas. Guovdageainnus fas leat váhnemat hui duđavaččat.
Sentio lea čađahan oaiviliskkadeami NRK Sámi ja Ávvira ovddas. Bohtosat čájehit ahte Kárášjoga váhnemiid gaskkas lea stuora duhtameahttunvuohta sámegieloahpahussii.
Okta gažaldagain man Sentio jearai lea leat go váhnemat duhtavaččat sin suohkana sámegieloahpahusain. Iskosis leat mielde olbmot geain lea sámi duogáš ja orrot muhtin sámegiela hálddašansuohkanis dahje gávpogis mas lea ovttasbargošiehtadus Sámedikkiin.
Guorahallamis boahtá ovdan ahte guovddáš, stuora Sámi suohkaniin Kárášjogas ja Guovdageainnus leat váhnemiin oalát guovttelágan oaivilat sámegieloahpahusa birra vuođđoskuvllas sin suohkaniin.
Dušše 8 proseantta
Kárášjogas eai leat go gávcci proseantta váhnemiin geat dadjet ahte sámegieloahpahus lea áibbas buorre. Jus váldá mielde sin vel geat oaivvildit ahte lea oalle buorre, de gártá oktiibuot 49 proseantta. Go buohtastahttá dáid loguid Guovdageainnu váhnemiid loguiguin, de leat oktiibuot 75 proseantta váhnemiin Guovdageainnus geat dadjet ahte sámegieloahpahus lea buorre ja olles 40 proseantta sis oaivvildit ahte oahpahus lea áibbas buorre.
Nuppi geahčen skála, de leat Kárášjogas vihtta proseantta geat oaivvildit ahte oahpahus lea hui heittot ja 11 proseantta oaivvildit ahte lea oalle heittot. Guovdageainnu váhnemat leat eambbo positiivvat dakko maid, go ii oktage oaivvil ahte vuođđoskuvlla sámegieloahpahus lea hui heittot ja guokte proseantta oaivvildit ahte oahpahus lea oalle heittot.
Ii leat duhtavaš
Kárášjoga sátnejođiheaddji Svein Atle Somby (Bargiidbellodat) ii leat duhtavaš bohtosiiguin maid iskkus čájeha ja oaivvilda ahte giella lea nu dehálaš oassi Kárášjoga gielddas ahte lea lunddolaš bargat eambbo dainna vai oahpahus buorrána. Son muitala iežaset bellodahkii giela dehálažžan ja lea maid ášši man áigot vuoruhit ovddas guvlui. – Mii leat posišuvnna bealis dán áigodagas jo fokuseren ja bargan nannet giela min gielddas, ja mii leat maid earret eará huksen giellaguovddáža. Giella lea dakkár ášši mainna ferte bargat čađat, ja lea šállošahtti jus váhnemat eai leat duhtavaččat sámegieloahpahusain dáppe, dadjá sátnejođiheaddji.
Dehálaš čalmmustahttit sámegiela
Somby oaivvilda ahte lea dehálaš doalahit sámegiela čalmmustahttima Kárášjogas ja giella galgá maid vuoruhuvvot.
– Mii leat dán njeallje jagi bargan gielain, ja dan gal áigut joatkit ovddasguvlui maid. Ja go čájehuvvo ahte váhnemat eai leat duhtavaččat, de fertet dieđusge geahččat maid sámegieloahpahusain sáhttit bargat, dadjá son.
Loktet oahpahusa Guovdageainnu dássái
Sátnejođiheaddji čilge erohusaid Kárášjogas ja Guovdageainnus leat ahte Kárášjogas leat sullii 85 proseantta álbmogis geat hálddašit sámegiela ja Guovdageainnus leat birrasii 90 proseantta. Mihttu ovddasguvlui livččii ahte seamma oallugat leat duhtavaččat oahpahusain Kárášjoga go Guovdageainnus.
– Mis lea dieđusge mihttu ahte min váhnemat leat seamma duhtavaččat go Guovdageainnus oahpahusain. Earenoamážit skuvllain, mánáidgárddiin, boarrásiid siiddas ja nu ain lea lunddolaš hálddašit sámegiela, ja mu mielas lea dehálaš gáibidit ahte giella geavahuvvo gieldda siskkobealde, dadjá Somby.
Eai sáhte dohkkehit
Sátnejođiheaddji deattuha ahte sis lea giella fokusis, muhto giellabarggut váldet áiggi. Dattetge dadjá son ahte Kárášjogas galgá buorránit dilli ja ahte guovddáš báikkiin Sámis, nu go Kárášjogas, lea giella dehálaš oassi.
– Dákkár iskosis galggašii sámegieloahpahus leat 100 proseantta, nu ahte mii fertet čavget vai sámegiella lea guovddážis. Kárášjohka lea guovddáš sámi guovlu gos stuora eanetlohku galggašii leat duhtavaš sámegieloahpahusain. Mii eat sáhte dohkkehit ahte min gielddas lea eanetlohku mii dadjá ahte oahpahus ii leat buorre, loahpaha Kárášjoga sátnejođiheaddji.
Dehálaš nannet oahpahusa
Dálá opposišuvnna stuorámus bellodaga, Guovddášbellodaga, jođiheaddji Anne Toril Eriksen Balto dadjá ahte sidjiide lea dehálaš ja lunddolaš bargat sámegielain, go dat lea áitojuvvon giella. Son muitala ahte ovddit politihkkalaš áigodagas, go sii ledje posišuvnnas, de sii álggahedje barggu giellaguovddážiin mii dál lea rahppon.