Beaivváš Sámi Našunálateáhter ČÁJEHA «HUMAN ZOO»
Sámi Našunálateáhter Beaivváš lea historjjálaš ovttasbargu Nationálateáhteriin. Golggotmánus čájeha Beaivváš «Human zoo» bihtá Oslos, mo sápmelaččat vásihedje čájehuvvot imaš eallin Eurohpá elliidgárddiin.
Norgga Nationálateáhtera viessodramatihkkár, kárášjohkalaš ja gilevuotnalaš Kathrine Nedrejord lea čállán giehtačállosa «Human zoo», mo sápmelaččat, geat čájehuvvojedje imaš eallin miehtá Eurohpá, soitet jurddašan dan mátkki birra. Sámi nationálateáhter Beaivváš čájeha «Human zoo» Oslos Nationálateáhteris golggotmánu njealját beaivvi, čállá Beaivváš Sámi Našunálateáhter preassadieđáhusas.
Čájehussan Eurohpás Beaivváš
Sámi Našunálateáhter muitala preassadieđáhusas ahte 1800-logu álggu rájes 1900-lohkui lei dáhpi čájehit čeardaálbmogiid ja eamiálbmogiid miehtá Eurohpá ja USA. Sápmelaččat bálkáhuvvojedje boahtit čájehit iežaset árbevirolaš biktasiid, lávuid ja bohccuid elliidgárddiin sáhkkis gehččiide. «Human Zoo» bihtás čuovvut sámi bearraša geat vulget rabas duoddaris áidon, gáržžes guovlluide.
Olbmo diehtoáŋgiruššamis lea nanu vuoibmi, dat nanne áddejumi ja dovdduid. Ovddida diehtaga, teknologalaš ovdáneami ja ekspedišuvnnaid. Sámiid ja eará eamiálbmogiid čájáhusat dáhpáhuvve oktanis koloniseren, industriijalaš revolušuvnnain ja positivismmalaš diehtaga áigodagas. Buot váigadeamos dan áigodagas lei olbmuid, ja nállevealaheami vuoigatmeahttun ávkkástallan.
Maid son sápmelaččat smihtte
Girječálli Nedrejord lea iskan makkár dovdu livččii leat mátkkoštit guhkás, eará riikkaide ja stuora gávpogiidda čájáhussan elliidgárddiin ja eará čájáhusbáikkiin. Livččii go dego oassálastit muhtin Realityráiddus, mahkáš duohtavuođas? Movt livččii leat eará áiggis, eará sajis, olggul ja leahkit eksohtalažžan? Movt dat váikkuhivččii dutnje ja du lagamusaide, geaiguin ovttas mátkkoštat? Ja movt nissona ja dievddu gaskavuohta? Mánáid ja váhnemiid? Movt váikkuha vuorasolbmui, eallima loahpaheamis? Ja ohkái, ja boahttevaš buolvvaide, sii guđet galget muitalit daid birra? Dahje jávohuvvat? Dahje ipmárdusa oažžut, ja dahkat dan oassin iežas eallimii. Dan čállá Beaivváš preassadieđáhusas.
Human Zoo
Bihtá rešissevra lea Bård Lie Thorbjørnsen ja neavttárat leat Marte Fjellheim Sarre, Anitta Suikkari, Mary Sarre, Eila Ballovare Varsi ja Nils Henrik Buljo.
– Muitalus lea rašes ja láittas historjá man lea dehálaš muitalit. Dán birra leat guhká diehtán. Lea rasismma ja kolonialismma birra, čájehit olbmuid eará olbmuide. Mu mielas lea suorggahahtti ja romes historjá. Sámi bearrašat eai várra diehtán masa sii manne. Lei guhkes mátki. Ieš dilli lei muhtin láhkai bággu, muhto dalle dolin eai lean várra seamma dieđomielalaččat go dál. Danin lea dehálaš dan historjjá čalmmustahttit, lohká neavttár Anitta Suikkari, gii neaktá áhku bihtás.
Muitala ahte Odd Mathis Haetta finai Beaivváš Sámi Našunálateáhteris muitaleamen neavttáriidda daid guovdageaidnulaččaid birra geat fitne dakkár mátkkis.
– Ii leat nu guhkes áigi go dát dáhpáhuvai. Rasismma olmmošoaidnu lea balddihahtti, deattuha neavttár Anitta Suikkari.