Mikroplastihkas čázis unnán dearvvašvuohtariska
Olbmot eai galgga vuorjašuvvat plastihkkapartihkkaliin juhkančázis, boahtá ovdan Máilmmi dearvvasvuođaorganisašuvnna (WHO) raporttas.
Eanaš mikroplastihkka maid njielasta manná fas olggos maŋŋel go lea leamašan suolbmudeami čađa, dadjá WHO duorastaga raporttas mii čoahkkáigeassá lassáneami dutkamiin mikroplastihka birra.
– Mii eat leat balus, dadjá WHO čáhceekspearta Bruce Gordon. Árvvoštallan dihtii man stuorra riska lea ahte kemiijalaš ávdnasat luvvejuvvojit go njielasta plastihka, lea On-organisašuvdna váldán vuolggasaji senários mii guoská partihkkaliid sturrodahkii ja mii geavvá rupmašis.
WHO gávnnahii ahte «sihkarvuođamunni lei fuomášahti» gaskal kemiijalaš sisaváldima rupmašis ja dásiin mat gehččojuvvojit váralažžan, dadjá Gordon.
Fertejit unnidit plastihkkageavaheami
Unna riskkaid dihtii dadjá WHO ahte riikkat eai berreše vuorjašuvvat mikroplastihkka lea juhkančázis, muhto baicca investeret čáhcedikšunvuogádagaid mat jávkadit mikroorganismmaid mat dagahit ahte 500 000 olbmo jahkái jápmet luhčadávdii.
Sullii guokte miljárdda olbmo máilmmis juhket čázi man lea nuoskkidan lužas.
WHO deattuha ahte geavaheaddjit ja eiseválddit fertejit unnidit palstihkkageavaheami obbalaččat birrasa ja luonddu gáhttema dihtii.