– Juogalágan PROTEASTA
Guovdageainnu skuvlaválggas jienastedje 26,6 proseantta guoroslihppuin:
Stuora oassi ohppiin joatkkaskuvllain maid Ávvir lea iskkan jienastedje guoroslihppuin skuvlaválggaid oktavuođas. Válgadutki lohká dan leamen juogalágan vuostálastin.
Stuora oassi joatkkaskuvllaid ohppiin geaid Ávvir lea iskan jienastedje guoroslihpuin skuvlaválgga oktavuođas. Válgadutki lohká dan leamen juogalágan proteastan.
Gaskavahku čakčamánu 4. beaivvi almmuhuvvojedje Norgga joatkkaskuvllaid válgabohtosat. Nu go leat maid álot dahkan, de almmuhuvvojit bohtosat oktanis, sihke fylkkaid mielde ja maid skuvllaid mielde.
Ávvir lea geahččan skuvllaid bohtosiid mat leat sámegiela hálddašanguovllus Finnmárkkus, namalassii Sámi Joatkka- ja boazodoalloskuvllas Guovdageainnus, Deanu joatkkaskuvllas ja Leavnnja joatkkaskuvllas.
Álttá joatkkaskuvla ja Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas eai čađahan skuvlaválggaid dán jagi.
Guoroslihput
Dat mii lei earenoamáš dien golmma skuvllas lei ahte nu stuora oassi ohppiin jienastedje guoroslihpuin, dahje eará ládje dadjat: Sii jienastedje, muhto dat jietna ii mannan oktiige go ii čužžon mihkke jienstanlihpus.
Dá leat dat logut mat hirpmáhstuhttet válgadutki: Guovdageainnus jienastedje skuvlaválggas 26,6 proseantta ohppiin guoroslihpuin, Deanus 15,6 proseantta ja Leavnnjas fas 14,9 proseantta.
Jus buohtastáhttá oktasaš ođđa fylkka Romssa ja Finnmárkku válgabohtosiid, de leat oktiibuot 9,59 proseanta jienastan guoroslihpu.
Jus geahččat Oslo loguid, de ledje doppe dušše 4,38 proseantta geat jienastedje guoroslihpu, Trøndelágas fas 6,1 proseantta.
Proteasta
Servodatdutkaninstituhta válgadutki Johannes Bergh lea earret eará dutkan sámediggeválggaid. Son lohká ahte go nie máŋggas cogget guoroslihpu jienastanlihttái, de dat muitala juoidá.
– Dávjá lea nu ahte dalle lea juoga man vuostá protesterejit go nie olu jienasteddjiin eai dieđe gean galget jienastit ja liikká jienastit. Sii áigot dáinna lágiin muitalit juoidá. Jus ii livčče nu, de eai lean jienastit obanassiige ja de livččii dušše jienastanproseanta rievdan, muitala Bergh.
Fylkkaid ovttastuhttin
Son ii loga dovdat nu bures báikkálaš áššiid Sis-finnmárkkus, dahje muđui maid Finnmárkkus, mat sáhttet diekkár proteastta buktit, eambbo ovtta ášši. Bergh geassá ovdan ahte dat sáhttá leamaen Finnmárkku ja Romssa fylkka ovttastuhttin.
– Lea gal várra dat ášši mii ovddemus boahtá oaivái, ahte lea juogalágan proteasta dan guovtti fylkka ovttastuhttimii, dahje lea oalle jáhkehahtti ahte dat lea ágga, go nu olu guoroslihput gárte jienastanlihttái jienasteddjiin, lohká son.
Eará áššit
Bergh lohká maid sáhttit eará áššiid maid mat váikkuhit.
– Okta diŋga mii maid sáhttá váikkuhit lea jus eai leat báikkálaš áirasat fylkkadiggeválgga listtuin. Dat sáhttá maid dagahit proteastta, lohká son.
– Jáhkán politihkárat dovdet buoremusat mii báikkálaččat sáhttá váikkuhan guorosjienaide, ja sii soitet sáhttit dan čilget buorebut. Čielggas goit lea ahte lea juogalágan proteasta skuvlaválgga jienasteddjiin, lohká son.
Ii šaddan válgagižžu
Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvlla rektor, Ellen Inga O. Haetta, lea áibbas eará oaivilis go válgadutki. Son ii jáhke fylkkaidovttastuhttima váikkuhan dan protesttii, muhto baicca lihkohisvuohta mii Álttás lei ja dan geažil ii šaddan válgagižžu.
– Dan jáhkán min nuoraide čuohcan go leat nuorat geat ledje dan lihkohisvuođas. Diehttelasat dan dihte ii ge šaddan válgagižžu, nu mun jáhkán die lea Guovdageainnus váikkuhan go nu máŋgasa leat guoroslihpuin jienastan. Mis eai láve dábálaččat diekkár logut, lohká son. – Eai go de livčče dušše nu dahkan nuorat ahte eai jienas, ahte unnit servet válgii, ahte searvanproseanta livččii heajut? – Mun jáhkán go luohkát mannet oktanis jienastit, de dovdet maid buohkat geatnegahtton jienastit, nu ahte sii leat válljen jienastit dušše guoroslihpuin. Jus ii livčče nu leamaš ahte mannet luohkáid mielde jienastit, de lei soaitit searvan jienasteapmái unnut. In mun dieđe, ja dieđus dat dutki maid ii dieđe, muhto dien jáhkán mun lea ággan go Guovdageainnus ledje nu olu guoroslihput, lohká Haetta.
Oahppit eará guovlluin
Deanu joatkkaskuvlla rektor, Eva Britt Birkenes, ii loga iežas diehtit leat go sin skuvllas árvvoštallan válgabohtosa maŋŋel, muhto sus ii leat nu čielga oaivil manin lea šaddan ahte nu ollugat leat guoroslihpuin jienastan sin skuvllas.
– Sáhttá okta ágga ahte min skuvllas leat birrasii njealjádasoassi ohppiin geat leat eret eará guovlluin go Finnmárkkus ja Romssas, ja dat sáhttá váikkuhit dan dáfus ahte sii eai dieđe gean galgá jienastit, lohká son.
– Lei maid okta oahppi gii munnje dajai ahte ii dieđe maid galgá jienastit. Mun dadjen de ahte guoroslihpu jienastit lea maid okta vejolašvuohta. Muđui lea dehálaš namuhit ahte min skuvllas ledje vihtta guorosjiena, nu dakkár unna skuvllažis eai galgga nu máŋggas jienastit guoroslihpuin ovdal go šaddá stuora lohku bohtosiin, lohká Birkenes.
– Sáhttá gal maid ahte politihkkárat skuvladigaštallamis eai vástidan nu bures go oahppit ledje vuordán, lohká son vel.