Sávvá eambbo nieiddat bivdigohtet
Maŋimuš jagiid leat nuorra nieiddat lassánan bivddus. Bivdi Kátjá Márjá Grønnli sávvá vel eanet nissonbivdiid bivdui. Son ceggešii vaikke sierra bivdojoavkku.
– Ceggešin sierra nieidabivdojoavkku jus eanet nissonat bivdigohtet, Hui somá livččii geahččalit dan, dadjá Grønnli.
Nieidabivdit lassánit
Statistihkalaš guovddášdoaimmahaga logut čájehit ahte nuorra albmát, vuollel 20-jagiin, bivdet unnit, dan botta go nissoniid bivdolohku lea lassánan maŋimuš logi jagis.
Logi jagi dassái bivde 500 nuorra nissona ja nieidda, ja 2018/2019 áigodagas bivde 820 nieidda vuollel 20-jagiin. Nieiddaid lohku lea lassánan jagis jahkái 2012/2013 rájes.
Unnán nieiddat birrasis
Vaikke statistihkka čájeha ahte olu nuorra nieidabivdit leat lassánan, de lea Kátjá Márjá Grønnli (21) guđat jagi bivdimin iežas áhčiin ja ádjáin. Kátjá lea sudno čuvvon mánnávuođa rájes.
– In dovdda eará ovtta nieidda iežan agis gii bivdá, nu ahte lean bivdán almmáiolbmuid mielde, dadjá Katjá. Dan son atná árvvus go lea beassan olu oahpu gazzat.
– Mun lean deháláš oahpu ožžon, muhto sávan ahte eambbosat iežan nieidaskihppáriin álget bivdit, dadjá Grønnli.
Nissonbivdit lassánan
Maŋimuš logi jagis leat maid sakka lassánan nissonbivdit geat leat gaskal 20- ja 29-jahkásaččat. Dien ahkásaš nissonlohku lei 1710 jagi 2009/2010:s. Lohku lea dađistaga lassánan, 2018/2019 bivdojagi leat 2790 nissona bivdán.
Jagi 2009/2010 bivdojagiin bivde 5410 gándda ja almmáiolbmo. Dát lohku lea njiedjan dađistaga ja 2018/2019 áigodagas lei bivdiidlohku 3920.
Leat ain liikká almmáiolbmot geat bivdet eanemusat, ja eanaš oassi sis leat gaskal 40- ja 59-jahkásaččat. Bivdojagi 2018/2019 bivde 128 970 almmáiolbmo ja 10 530 nissona. Eatnašat bivdet smávvafuođđuid ja ruoigguid.
Imašta
Klemens Mikkelsen (44) lea logenear jagi bivdán. Son lea vuohttán ahte leat eambbo nissonat bivdigoahtán, muhto ii ahte nuorra albmát bivdet unnit. Dan son imašta. – Orru oba ártet, dien in diehtán. Ammal diesa lea sivva go áigi lea rievdan. Divrras lea jávkat barggus, ja dasto vuoruhit eará, dadjá Klemens Mikkelsen.
Eai fuola nissoniid
Son muitala ahte ii leat gal imaš go ain leat su ahkásaččat bivdet eanemus.
– Ovdalaš áigge lei nu ahte almmáiolmmoš galggai háhkat biepmu, dan botta go nisu lei ruovttus. Veahá das lea báhcán, muhto dál lea áigi rievdan. Lean gullan ahte muhtun almmáiolbmot eai fuola nissoniid bivdui, muhto mus gal lea eará jurdda. Mis leat nissonbivdit mielde, mii buktá riggodaga jovkui, ja bállet seamma bures hupmat min iežamet ságaid, dadjá Klemens Mikkelsen.
Rekrutteren
Klemens Mikkelsen lea aiddobeliid šaddan áhččin uhca nieiddažii ja lohká son lea veahkkin loktemin nieidda bivdiidlogu. – Nieiddaš galgá áhči mielde bivdui go dat áigi boahtá. Dat lea diehttelas, dadjá Klemens Mikkelsen.
Bivdogeahččaleamit
Finnmárkkuopmodaga (Fefo) meahccehálddašeaddji Christina Bjørkli ii loga statistihka olámuttos ovdal Ávvira deaddilanáiggi. Son lohká sin vásihit ahte olu nissonat čađahit bivdogeahččaleami ja sáhttá ahte bivdostatistihkka dávjá ii čájet duohta dili.
– Okta lea ahte nieiddat váldet bivdogeahččaleami, nubbi lea bivdimis sáhka. Ođđa barrieara sidjiide. Danin mii maid fállat nuvttá bivddu vuosttaš geardde bivdiide, vai álkit lea bivdui dollet. Nuvttá oassi guoská sihke nissoniidda ja albmáide, dadjá Bjørkli. Son ii loga dađi eanet kommenteret go sus eai leat logut.