Guovdageainnus báhče BUOT EANEMUS RIEVSSAHIID
Guovdageaidnu lei dat suohkan gos báhče eanemus rievssahiid olles Davvi-norggas mannan bivdoáiggi. Dat lohku sáhttá unnut boahtte jahkái go geavaheaddjit leat háliidan unnit rievssatbeaiveeari.
Rievssatbivdu álgá čakčamánu 10.beaivvi, ja ovddit bivdoáiggi ledje 47 900 rievssatbivdi. Dalle báhče birrasii 180 000 rievssaha, mii lea 10 proseantta lassáneapmi ovddit jagi ektui.
Finnmárkkus lassánii bivdu 64 proseanttain, čájeha smávvafuođđobivddu statistihkka.
Erohus ovddit jagis dássážii
Finnmárkkuopmodaga (Fefo) meahcástanjođiheaddji Einar Johannes Asbjørnsen čilge ahte ovddit jagi (2017/2018), go lei heajos rievssatjahki, lei lohpi báhčit dušše ovtta rievssaha beaivvis.
– Dat dagaha ahte lea nu stuora erohus dain loguin, lohká son, muhto ii duostta vástidit lea go dan dihte go rievssatlohkanviidodat lei unnit 2017:s, go eará jagiid ovdal ja maŋŋel go rievssatlohku lei mealgat buoret.
Guovdageaidnu geasuha bivdiid
Ollu bivdit njulgejit davás earenoamážit dál go rievssatjahki lea heajut lullelis Norggas, ja bivdokoarttat johtet jođánit davvin. Nu dahket Guovdageainnus maid.
– Guovdageaidnu lea hui bivnnut rievssatguovlu bivdiide, ja leat ollugat geat háliidit bivdit dan guovllus. Logistihkka lea maid buorre earret eará dan dáfus go lea lahka girdišilju, lohká son. Guovdageainnus lea hirbmat viiddis rievssateanadat gos lea buorre bivdit rievssahiid, mii geasuha eanemus bivdiid.
– Lea máŋgasiidda hástalus oažžut bivdokoartta seamma guovlluide gos bivdoustibat leat ožžon bivdolobi, dan sivas go lea mearri gallása sáhttit luoitit bivdit juohke guvlui, čilge Asbjørnsen ja lohká ahte leat maid árvvoštallame vuorbádanvuogádaga bivdiide boahtteáiggis.
Deanuguovllus leat maid buorit rievssateatnamat, muhto lea eanet bargu láhčit dili bivdiide go lea guhkit beassat rievssatbáikkiide. Sállanis leat maid ollugat geat háliidit bivdit, muhto bivdobáikkit leat olu unnibut go eará bivdobáikkiin.
Bivdu rievdan maŋemus
Vaikko rievssatlohku lea njiedjan olu Norggas, de lea dattetge dat fuođđonálli maid eanemusat bivdet Norggas. Jus geahčesta 20 jagi maŋos, de čájehuvvo statistihkas ahte báhče badjel 500 000 rievssaha. Dušše Finnmárkkus báhče 105 000 rievssaha 2005/2006 áigodagas.
Leat máŋga siva njiedjamii mii čájehuvvo statistihkas, nu go unnit rievssatlohku, báikkálaš ráfáidahttinmearrádus, bivdokoartarádji, ja man olu juohke bivdi oažžu báhčit, leat oasážat sivvaoktavuođas, čállá Statistihkalaš guovddášdoaimmahat.
Háliidedje unnidit beaiveeari
Asbjørnsen čilge ahte lea stuora erohus das man olu ovdal báhče rievssahiid. Dán jagi leat unnidan beaiveeari maŋŋel go leat rievssatčivggaid lohkan.
– Geavaheaddjit háliidit unnidit beaiveeari golmma rievssahii dán jagi, nu ahte mii leat mearridan vuolidit bivdoeari. Fefo bealis ledje árvalan beaiveeari bidjat njealjis gitta guđa rievssahii, lohká son.
Sivvan lea go geavaheaddjit leat oaivvildan ahte lea beare alla beaiveearri rievssatbivddus.
Geavaheaddjit leat Norgga bivdo- ja guolástansearvi Finnmárkkus, Sámi Bivdo- ja Meahcástansearvi ja Oarje-finnmárkku Loddebeanasearvi.
Guovdageainnus eanemusat báhčán
Earret go Gáŋgaviikka suohkana ektui, de lei lassáneapmi buot suohkaniin Finnmárkkus, go fylkkas báhče lagabui 20 000 rievssaha.
Guovdageainnus báhče 4700 rievssaha 2018/2019 áigodagas, mii lea stuora lassáneapmi go báhče 3000 rievssaha eanet go bivdojagi ovdal.
Dat lea nubbin eanemus olles Norggas, čájehit Statistihkalaš guovddášdoaimmahaga logut. Guovdageainnus ledje maid birrasii 700 rievssatbivdi.
– Leat seamma olu rievssatbivdit dán jagi go diibmá, muhto bivdoearri lea okta unnit beaivvis go diibmá, lohká Asbjørnsen. Suohkan gos eanemusat báhče rievssahiid lei Lierne suohkan mii lea Trøndelágas.
Oktiibuot báhče 181 900 rievssaha 2018/2019 bivdoáiggi Norggas. Dat lea ovcci proseantta lassáneapmi ovddit jagi ektui.