Dupmehallan go lea rohcošan nieiddainis
Muhtin Oarje-finnmárkku dievdu lea dubmehallan rohcošan nieiddainis go son lei vuollel logejahkásaš.
Rohcošeamit galget dáhpáhuvvan albmá ruovttus gaskal 2002 ja 2004, go nieida lei vuollel 10-jahkásaš.
Dievdu lea diggegottis dubmehallan ráŋggáštuslága § 195 vuosttaš lađđasa ja ráŋggáštuslága § 197 vuođul, ja ráŋggáštusrádjá lea guovtti jagis 21 jahkái. Son lea dubmehallan giddagassii viđa jahkái.
Golmma geardde
Duomus čuožžu ahte dievdu galgá golmma geardde rohcošan nieiddain, sihke anašeapmi ja dagut mat leat seamma dásis go anašeapmi. Dát seksuála dagut leat dagahan niidii psyhkalaš váttuid.
Son lea álgogeahčen 2000-logu dubmehallan jahkái giddagassii go lea rohcošan mánáin gii lea vuollel 16-jahkásaš.
Eai eahpit
Gillájeaddji čilgii dikkis ahte rohcošeamit leat dáhpáhuvvan golmma geardde gaskkal 2002:i ja 2004:i.
Guokte vuosttaš geardde lei son nohkkan ja gullái go álggii bávččagit vuolledábiin. Goalmmát geardde čilge gillájeaddji leamen dat mainna rahčá buot eanemus, go dalle lei fysalaččat maid eambbo bavččas. Dalle maid morihii bákčasiiguin, muhto dalle son riŋgii ruoktot ja siđai viežžat, son muitalii ahte son lei deddohallan.
Diggi ii eahpit, ja sin oaivilis lea duođaštuvvon eahpádusa haga ahte dievdu lea golmma geardde rohcošan gillájeddjiin.
Ii leat hupman
Dikkis bođii ovdan ahte nieida ii leat rohcošemiid birra hupman oktiige, muhto lea muhtin lagas olbmui duođaštan ahte rohcošeamit leat dáhpáhuvvan go lagas olmmoš jearragođii daid birra.
Gillájeaddji lea maid muitalan psykiatriija veahkkebálvalusas dáhpáhusaid birra, go lea psyhkalaččat rahčan rohcošemiid geažil.
Šiitá
Dubmehallan dievdu šiittii dikkis ahte dáhpáhusat leat dáhpáhuvvan, ii ge loga ipmirdit manne nieida su sivahallá diekkáriid bargan.
Son mieđiha ahte nieida lea leamaš su guossis ja ijastallan su luhtte, muhto šiitá buot seksuálalaš daguid.
Son lea maid dikkis bidjan ovdan reivviid, govaid ja eará dávviriid maid nieida lea ráhkadan sutnje ja main boahtá ovdan ahte nieida lea buorre iežas áhččái. Reivviin ii leat mihkke mii čujuha ahte rohcošan dagut leat dahkkon.
Diggi dattege ii jáhkkán albmái ja dubmii su giddegassii viđa jahkái ja maiddái máksit 200 000 ruvnnu buhtadusa niidii.
Ráŋggáštus galgá rievtti mielde biddjot dego livččii oktanas dubmehallan dán áššis go dalle 2000-logus, muhto liikká galgá vuhtiiváldot ahte ráŋggáštusat leat obbalaččat čavgejuvvon dan rájes.
Son lei álgogeahčen 2000-logus dubmehallan čohkkát jagi sullasašaš ášši, dalle lea jo čohkkán ja danne gessojit dán duomus 244 beaivvi eret.
Eai kommentere
Albmá bealušteaddji Christian Wiig lea dikkis eará áššiin, ii ge sáhte kommenteret ášši vuos.
– Mun in leat ságastallan iežan klieanttain vuos, muhto áiggun suinna digaštallat dan dán vahkkoloahpa, čállá Wiig epoastas Ávvirii.
Áššáskuhttineiseváldi Lars Fause, gii lea vuosttaš stáhtaadvokáhtta ja áktor áššis, lea barggus Nordlánddas ii ge loga iežas oaidnán duomu vuos.
– Go in leat vuos oaidnán duomu, de in sáhte kommenteret das maide, dadjá Fause.
Duomus lea guokte vahkku guoddalanáigi.