Jáhkket lagabui duhat loddebeatnaga boahtit Finnmárkui
Čuvvot dárkilit mielde várálaš beanadávdda: Finnmárkkuopmodat (Fefo) ii leat bidjan makkár ge doaimmaid johtui várálaš beanadávdda dihte, vaikke árvvoštallet olggobealde Finnmárkku boahtit lagabui 1000 loddebeatnaga go rievssatbivdu álgá.
Norggas leat dán rádjai jápmán sullii 20 beatnaga imaš dávdda geažil. Eanaš dain leat jápmán Mátta-norggas. Ikte dieđihuvvui ahte Nordlánddas maid ballet beatnaga buohccán dainna dávddain.
Odne álgá rievssatbivdu Finnmárkkus, muhto Fefo ii leat mearridan makkár ge ráddjemiid eastadan dihte beanadávdda leavvamis Finnmárkui.
– Eat sáhte gieldit beatnagiin bivdit
Fefo direktevra Jan Olli muitala iežaset vuovdán 1200 bivdokoartta olggobealde Finnmárkku.
– Árvideames leat vuollel 1000 beatnaga mat soitet boahtit, dadjá Olli. Son dadjá ahte eai sáhte gieldit bivdimis beatnagiin.
– Mis ii leat vuođđu gieldit olbmuid bivdimis beatnagiin, muhto mii leat geahčadeamen dan, muitala Olli.
– Juohkit dieđuid
Fefo direktevra Jan Olli dáhttu olbmuid čuovvut ráđiid maid Biebmobearráigeahčču lea juohkán.
– Dan maid gaskaboddosaččat dahkat lea juohkit dieđuid ja seammás ávžžuhit olbmuid čuovvut ráđiid maid Biebmobearráigeahčču lea juohkán, dadjá Olli.
Ii leat roahttomirku
Šibitdoavtterinstituhtta čállá iežas neahttasiiddus ahte ii leat Salmonella dahje Campylobacter, ii ge roahttomirku dahje eará mirkkohus. Čállet maid ahte ii leat dárbu váruhit vissis beatnatbiepmuid.
Ráđit Biebmobearráigeahčus
Biebmobearráigeahčču ávžžuha beanaeaiggádiid ráddjet oktavuođa beatnagiid gaskkas, ja doalahit beatnagiid báttis nu ahte lea bearráigeahčču beatnagiin.
Oktiibuot lea Biebmobearráigeahčču ožžon dieđuid sullasaš dávdamearkkain Oslos, Akershusas, Nordlánddas, Vestfolddas, Aust-agderis, Hordalánddas, Møre ja Romsdalas, Trøndelágas, Buskerudas, Hedemárkkus, Roglánddas, Østfoldas, Sogn ja Fjordanes ja Telemárkkus.
Fefo direktevra Jan Olli dadjá loahpas ahte Fefo buhtada bivdinkoarttaid jus olbmot eai hálit mannat bivdui.