Deanus áigot gáibidit vuoigatvuođaid nu go kárášjohkalaččat
Deanu bargiidbellodat atná Kárášjoga ovdamearkan ja áigot bivdit iežaset gieldda gáibidit vuoigatvuođaid seammaládje go doppe.
Go Finnmárkkukommišuvdna dál geahčadišgoahtá vuoigatvuođaid Deanus, de ovddida Deanu bargiidbellodaga stivra ovttajienalaččat bellodaga jahkečoahkkimii ahte Deanu gielda berre bargat nu go Kárášjohka.
Kárášjohka lea álbmoga ovddas gáibidan ja ožžon vuoigatvuođaid geográfalaš guovllus ja nu maid váldit badjelasas hálddašanvuoigatvuođaid maid Finnmárkkuopmodat (Fefo) dál hálddaša.
Ovdal dán ávžžuhusa de leat
Deanus boahtán oktiibuot 38 gáibádusa kommišuvnna bargui. Gáibádusat bohtet sihke ovttaskas olbmuin, bearrašiin, orohagain ja maid giliservviin.
– Dán guorahallamis sáhttet šaddat stuora váikkuhusat Deanu ássiide. Servodatváikkuhusat mat dáinna bohtet, dahket ahte bellodat vuoruha dán barggu, čállá Bargiidbellodaga stivra.
Guhkit áiggi geavaheapmi
Bargiidbellodaga stivra oaivvilda ahte Deanu luondduriggodagat leat fievrriduvvon buolvvas bulvii nu guhká ahte gieldda ássit leat háhkan geavahanvuoigatvuođaid.
– Doaivumis lea geavahanviidodat seamma viiddis go Kárášjogas, gos Finnmárkkukommišuvnna raporta konkludere ahte gieldda ássiin leat eaiggáduššanvuoigatvuođat, čállá bellodaga stivra sin áššeevttohusas jahkečoahkkimii.
Čállosis maid boahtá ovdan ahte ulbmilin ii leat gilvalit singuin geat leat ovddidan vuoigatvuođaid, muhto ollislaš veardideapmi.
– Dát diehttelasat ferte geahčaduvvot daid gáibádusaid ektui mat leat jo sáddejuvvon Finnmárkkukommišuvdnii ja máid kommišuvdna galgá geahčadit, čállá stivra.
Eai leat vel gieđahallan
Deanu Guovddášbellodaga báikkálaš searvvi jođiheaddji ja gielddastivrra joavkojođiheaddji Jon Erland Balto ii loga sin vel geahčadišgoahtán dán ášši ja nu eai leat vel mearridan máid oaivvildit áššis. Son dattege ávžžuha buohkaid geat dovdet alddiineaset vuoigatvuođaid sáddet gáibádusa kommišuvdnii.
– Doppe leat gilisearvvit ja báikegottit maid mat leat bidjan gáibádusaid ja min bealis eat leat vel gieđahallan dien ášši. Mii fertet siskkáldasat gieđahallat dien ja lea váttis ovdagihtii dadjat maid min joavku boahtá mearridit, mii gieđahallat ášši dan beaivvi go boahtá beavdái, dadjá Guovddášbellodaga joavkojođiheaddji ja lasiha:
– Muhto go obbalaččat geahčan ášši, de lea rahppon vejolašvuohta gáibidit vuoigatvuođaid ja de galggaše buohkat geat dovdet alddiineaset sierranas vuoigatvuođaid dahje earenomáš gullevašvuođa bidjat gáibádusa. Mu bealis ávžžuhan dan bargat, go de besset iskkahit vuoigatvuođaideaset kommišuvnna bokte, dadjá Balto.
Deatnu earálágan go Kárášjohka
Balto oaivvilda ahte lea váttis einnostit máid kommišuvdna gávnnaha Deanu ektui.
– Kárášjogas mearridii kommišuvdna nu ahte gielddas leat vuoigatvuođat. Deatnu lea veaháš earálágan go Kárášjohka ja dáppe lea váttis einnostit máid kommišuvdna gávnnaha.
– Mo earálágan? jearrala Ávvir. – Dáppe lea sihke mearragáddi ja siseanan ja luondu lea maid veaháš earálágan dáppe. Dasa lassin lea maid otná Deanu gielda guokte gieldda mat leat ovttastahttojuvvon ja de lea jearaldat mo dan gieđahallet. Dáppe leat máŋggalágan geavaheamit iešguđet guovlluin, čilge Balto loahpas.