Buohccidivššár ČANAI SÁPMELAŠ BUOHCCI GITTA
Dutki Anette Iren Langås Larsen aiddo almmuhuvvon dutkamis bohtet ovdan surgadis dáhpáhusat movt dearvvašvuođabargit, geain ii leat sámegiel- ja kulturmáhttu, meannudit sápmelaččaid.
Nuortta universitiehtta buohccidivššár ja dearvvašvuođadiehtaga fakultehta vuosttašamanueansa Anette Iren Langås Larsen lea áigeguovdil. Su dutkan čájeha ahte lea váttis dearvvašvuođabargiide fállat sámi buhcciide ovttaárvosaš dearvvašvuođabálvalusa go sis lea uhccán sámi kulturgelbbolašvuohta.
– Mu dutkanbarggus muitalit muhtin informánttat ahte sii leat vásihan ahte buohcci lea ádden boastut ja nu šaddet su boastut dikšut. Sii leat maid muitalan ahte navde sámi buohcci leat eambbo buohcci go lei, go dearvvašvuođabargit eai diehtán mii lea buohcci sámi duohtavuođaáddejumis dábálaš, muhto tulkojedje kultuvrralaš duohtavuođaáddejumi dávdan, ja nu dálkkodedje su antipsyhkotihkain. Nubbi dearvvašvuođadivššár muitalii son leamaš mielde bággodikšumis ja lea čatnan buohcci gitta seŋgii go ii ádden buohcci kultuvrra, muitala Anette Iren Langås Larsen.
Áddejupmi dehálaš
Dutki lohká leat váttisin bealuštit ahte sámi buohcci oažžu ovttaárvosaš dearvvašvuođabálvalusa, jus buohcci ja dearvvašvuođabargi eaba áddehala.
– Dáža muitala njuolga bákčasiid birra ja sápmelaš fas várrogasat muitala. Mo galgá olmmoš máhttit čilget ja áddehallat jus čilge dearvvašvuođabargái sámi vuogi mielde? Sáhttá oalle funet mannát buhcciin jus eaba áddehala, lohká dutki Anette Iren Langås Larsen.
Niibi vearjun jámežiid vuostá
Dutki Langås Larsen muitala muhtin nissona birra geas lei goiku ja čurvii son háliida čázi, muhto dan ii ožžon go eai ádden maid nisu logai. Nubbi ovdamearka lea go dearvvašvuođabargit gevrejedje guvhllára olgoráigge sápmelačča viesus, go eai ádden su doaimma, vaikko buohcci geahččalii dan hehttet.
– Lea maid dáhpáhuvvan psykiatriijas ahte buohcci lea ferten oahpahit dearvvašvuođabargiide sámi kultuvrra ja dasa lassin ferten máksit dan tiimma ovddas, iige ožžon veahkki. Jus mu áhkku dadjá sus lea bávččaš, na dalle lea sus hirbmat bávččas. Sámi kultuvrras eat láve fuoikut duššiid. Muhto jus dáža áhkku fuoiku veaháš bákčasiiguin, de lea sus veaháš bávččaš, muitala Langås Larsen.
Dearvvašvuođabargi áddii sápmelačča
Su dutkamušas boahtá maid ovdan man bures sáhttá mannat go dearvvašvuođabargi gulahalla sápmelaččain. Das muitaluvvo ge mo muhtin olmmoš bođii psykiatriija dikšui niibbiin, ja logai dat lei vearjun jámežiid vuostá. Dearvvašvuođabargi áddii su ja gevrii eret jámežiid nu ahte buohcci ráfui ja sesttii bággodálkkodeami álggaheami go válddii vuhtii buohcci oskku nu ahte buohcci nagodii ieš hálddašit dávdda. Dearvvašvuođabargi gii ádde sámi kultuvrra, diehtá son sáhttá lonuhit niibestálli silbbain dahje sálbmagirjjiin.
Fállet, eaige gáibit gelbbolašvuođa
Vuosttašamanueansa Anette Iren Langås Larsen muitala mo dušše logátoassi studeanttain bohtet oahppat sámi kultuvrra birra ja lohká sivvan lea go dat ii leat geatnegahtton oahpahus. Sámi buohccis sáhttá leat árbevirolaš dálkkodeapmi oassin buohcci vuoiŋŋalaš ja kultuvrralaš buozalmasvuođa hálddašeamis.
– Vaikko universitehtat fállet sámi kulturgelbbolašvuođa, de geavatlaččat ii leat min studeanttain sámi kulturgelbbolašvuohta go galget dikšut sámi guovlluid buhcciid, lohká Anette Iren Langås Larsen.
Váilo sánit čilget dárbbu
Vuosttašamanueansa Anette Iren Langås Larsen muitala son lea bajásšaddan julevsámi guovllus ja dáruiduhttin lea maid sutnje váikkuhan. Lohká son fuomášii gulahallanváttisvuođa go ieš buohccái ja go sus váilo sánit čilget manin sus lei dárbu árbevirolaš dálkkodanveahkkái, iige dearvvašvuođabargiin lean gelbbolašvuohta áddet su. Muitala mo buohccidivššárin imaštišgođii dán jávohisvuođa birra.
– Fuomášin dan go bargen UNN:S, Davvi-norgga universitehtabuohcciviesus, ja dikšon buohcci njuoratmánáid ja ovdaláigge riegádan mánáid, čilge Langås Larsen.
Galgá leat sámi kulturgelbbolašvuohta
Sámi klinihka rahpandoaluin, ođđajagemánu 28. beaivvi, deattuheaigga Sámi klinihka hoavda Amund Peder Teigmo ja dearvvašvuođaministtar Bent Høie man dehálaš lea ahte sápmelaš oažžu ollislaš ja ovttaárvosaš dearvvašvuođabálvalusa.
– Mii galgat vuhtii váldit sápmelaččaid nu go earáidge, geain leat iešguđet dárbbut. Dat galgá leat ovttaárvosaš dearvvašvuođabálvalus gos sihke sámegiella ja -kultuvra geavahuvvo ja áddejuvvo, deattuhii dearvvašvuođaministtar Bent Høie.