Bovtti ollu digáštallama Na
Finnmárkkuopmodaga Nanne-konferánssa maŋŋonii go nu máŋggas áigo jearrat ja buktit ovdán sin oaiviliid.
Nanne-konferánsii Álttás, maid Finnmárkkuopmodat lágidii dán vahkku, ledje bovden máŋga logaldalli buktit ovdán máhtu ja jurdagiid čadnon sámiide. Norgga árktalaš universitehta ja Bergena universitehta professor Per Selles logaldallan bovtti ollu digáštallama go rahppui guldaleddjiide vejolašvuohta jearrat gažaldagaid.
– Olles Sámedikki bušeahtta boahtá stádabušeahta badjel, ja dat dagaha ahte Sámediggi šaddá hui sorjavaš stáhtii. Olles organiseren lea nu ahte ieža eai oaččo makkárge dienasvejolašvuođaid. Dat váikkuha jus olgguldas fitnodagat vigget ásahit maidege deike. De ii leat Sámedikkis vejolašvuohta šiehtadallat ja oaččut oasi sisaboađus. De ii leat mihkke ákkaid sávvat bures boahtima earáide. Go de dihtet ahte stuora industriija mielddisbuktá ahte servodat rievdá. Manne de galgá doarjut? Dat lea riska, ja mielddisbuktá rievdadusaid mat eai dutnje boađe buorrin. Dat lea ulbmillaš nu go struktuvra lea, muitala Selles.
Rievdadit
Selles rámida maid Sámedikki ja oaivvilda ahte ollu maid Sámediggi dahká lea dehálaš, muhto dat maid son oaivvilda lea ahte strategiijaplánen ii leat doarvái buorre.
– Das sáhttet eanet resurssaid bidjat geahčadit movt ráhkkanit boahtteáigái. Geahčadit gosa áigot sámepolitihkain. Olles politihkalaš dásis ferte mu mielas loktet strategiijabarggu, dadjá Selles.
Dasa ii lean Runar Myrnes Balto ovttaoaivilis.
– Son bijai measta politihkalaččat vuođđun ahte berret rievdadit sámepolitihkka ja láhčit dili vai stuoraindustriija galgá oažžut eambbo saji go vuođđoealáhusat, dadjá Myrnes Balto.
Stuora rievdadusat
Selles oaivvilda ahte dat leat leamaš hui stuora demográfalaš rievdadeamit maŋemus jagiid, ja dat buktá struktuvrralaš hástalusaid.
– Sámepolitihkka ferte šaddat eanet offensiiva. Jus galgá ođasmahttet politihkka, de ferte geahčadit ekonomalaš ovdáneami, dadjá Selles. Son oaidná ahte ollu dáhpáhuvvá, muhto dušše daid rámmaid siste mat leat juo biddjon.
– Dat leat moadde diŋgga mat nanosmahttet árbevieručuvgejumi. Okta lea globaliseren álgoálbmotsuorggis. Dat lea dárbbašlaš, muhto struktuvrrat siskkáldasat áŋgiruššet árbevieručuvgejumi. Mii eat ábut vajálduhttet ahte eanas sápmelaččat eai bargga árbevirolaš ealáhusas. Dat eai galggašii ja eai berrešii láhppot digaštallamis, oaivvilda Selles.
Myrnes Balto mielas vuhtto ahte Selles humai njeaidin ládje Sámedikki politihkka.
– Mun gal oaivvildan ahte Sámediggi bargá bures ealáhuspolitihkain ja oččodit ovdamearka dihte ođđa bargosajiid. Fertet sihkkarastet ahte vuođđoealáhusain leat vejolašvuođat ovdánit, muitala Myrnes Balto.
Dehálaš birgejumi várret
Mielkeboanda ja náitalan boazosápmelaččain Anne May Ollii buvttii logaldallan ollu jurdagiid. Anne May Olli dáhttu ahte boazodoallu galgá gehččojuvvot ealáhussan mii maid galgá ovdánit.
– Manne eat huma boazologu unnideami birra? Dás lea sáhka ahte mii fertet boahtte bulvii addit birgenlági. Muhto dat ii boađe jus doalahit boazologu vuollin ja doaibmat dego kultuvrralaš gaskkusteapmin. Jus galgá birget, de ferte jurddašit boazodoalu ealáhussan ja ovdánahttit ealáhusa. De ferte ođasmahttit, ja hupmat birgenvuođu birra, oaivvilda Olli.
Myrnes Balto doahttala maid Olli lohká, ja dadjá ahte son oaidná ollu ovdánanpotensiála boazodoalus.
– Mis lei maid digaštallan ikte. Doppe dajai okta ahte boazodoalus ii gehččojuvvo ahte doppe lea ekonomalaš ovdáneapmi, ja mu mielas lei hui bures daddjon dat. Boazodoalus leat ollu vejolašvuođat, oaivvilda Myrnes Balto.