– Máilmmi somá go nu olusat háliidit oahppat sámegiela
Sámi allaskuvlla ohcciidlohku lea njiedjan diimmáža loguid ektui, ja sivva dasa lea go čakčat eai álgge nu olu oahput go diibmá. Muhto olusat háliidit ain oahppat sámegiela.
– Máilmmi somá go nu olusat háliidit oahppat sámegiela, muitala rektor Laila Susanne Vars.
Boahtte oahppojagi Sámi allaskuvllas eai álgge seamma olu oahput go diibmá. Seamma áigge lea leamaš váddáseabbo rekrutteret Ruoŧas ja Suomas, ja dat sáhttá leat sivvan manin ohcciidlohku lea njiedjan dán jagi, čilge rektor Laila Susanne Vars.
– Obbalaččat lean duhtavaš ohcanloguin go jurddaša ahte lea earenoamáš dilli. Muhto lea ain vejolaš ohcat oahpuide gitta geassái, go lea báikkálaš sisaváldin. Logut sáhttet ain rievdat. Mii áinnas háliidit eanet sámi nuoraid olggobeale Norgga Sámi allaskuvlii Guovdageidnui.
Hástalus rekrutteret
Vars čilge ahte lea leamaš oalle hástalus rekrutteret ođđa studeanttaid koronadilis.
– Mii eat leat beassan mátkkoštit eat ge beassan fitnat skuvllain deaivvadeame ohppiiguin. Dál leat gártan dušše neahta bokte rekrutteret ođđa studeanttaid. Bivnnuhis oahppofálaldat Davvisámegiela álgoohppui lea earenoamáš stuora beroštupmi juohke jagi ja dat 15 oahppobáikki divvet jođánit. Dat lea jurddašuvvon studeanttaide geat eai máhte hupmat sámegiela eaige čállit sámegillii.
– Máilmmi somá go nu olusat háliidit oahppat sámegiela. Dán jagi leat 45 oahppi ohcan dán jagi álgokursii. Dat oahppu lea hui bivnnut, ja go nu stuora beroštupmi lea dán ohppui, de fertet árvvoštallat mot nagodivččiimet fállat eanebuidda álgooahpahusa sámegielas, čilge Sámi allaskuvlla rektor.
– Mis leat studeanttat leamaš geat leat álgán davvisámegiela álgoohppui ja leat čađahan oahpu gitta doavttergrádii. Dat muitala ahte mis leat čeahpes oahpaheaddjit ja oahpahanvuogit mat addet studeanttaide nanu vuolggasaji. Sii duođai ohppet sámegiela hui oanehis áiggis.
Báikkálaš sisaváldin
Dán jagi lea Sámi allaskuvla ožžon oktiibuot 282 ohcama sihke báikkálaš sisaváldimis ja oktasaš sisaváldimis. Diibmá ledje 383 ohcama.
– Mannan čavčča álge eanet oahput. Allaskuvllas eai álgge seamma oahput juohke jagi. Earret eará eai álgge prográmmaoahput nu go duoji bachelor, sámegiela bachelor ja boazodoalu bachelor, muitala Vars.
Dán jagi leat beali unnit oahput mat álget. Diibmá ledje 26 oahppofálaldaga mat ledje ohcanládje báikkálaš sisaváldimis ja njeallje oahppofálaldaga oktasaš sisaváldimis ja njeallje masteroahpu.
Dán jagi leat fas 13 oahppofálaldaga almmuhuvvon báikkálaš sisaváldimis, golbma oktasaš sisaváldimis, ja guokte masteroahpu. Iešguđetge masteroahpus bisuhuvvo sullii seamma ohcciidlohku nu movt dábálaččat. Allaskuvla lea čađaheamen evalueremiid muhtin oahppofálaldagain, dan sivas eai álggahuvvo dat oahput ovdal go 2021 čavčča.
Buohccedivššároahppu
Čavčča rájes sáhttá maid ohcat buohccedivššárohppui Romssa universitehta bokte mii álgá ođđajagemánus 2021 Sámi allaskuvllas ja dasa leat 21 oahpposaji.
– Dán koronadilis vuhtto ahte lea hirbmat stuora beroštupmi buohccedivššarohppui go lea sihkkaris bargu ja váilot buohccedivššárat, čilge Vars.
Oahpaheaddjeoahput
Oahpaheaddjeoahput riikadásis rahčet gávdnat studeanttaid, muhto Sámi allaskuvla lea ožžon olu ohcciid daidda oahpuide. Vars čilge ahte rekrutteren lea mannan bures ja leat ožžon olu ohcciid.
– Muhto mii háliidit eanet go oahpaheaddjit váilot nu sakka. Mii váillahit maid sámegielat dievdduid nu ahte mii ávžžuhit dievdoolbmuid ohcat oahpuide mat álget boahtte čavčča go gávdno ain vejolašvuohta.
Koronadilli
Sámi allaskuvla ráhkkana čakčii jus koronadilli joatká vai sáhttet ain fállat oahpuid neahta bokte.
– Mii oaidnit makkár dilli lea čakčat jus sáhttit čohkket buot studeanttaid nu go lávet allaskuvlla rahpandoaluide. Muđui mii bargat vai sáhttit fállat oahpahusaid neahta bokte. Nu ahte mii fertet oaidnit mot koronadilli ovdána.