Norgga eiseválddiid RIHKKON DEANULÁGA
Haavind advokáhttafitnodat lea árvvoštallan juridihkalaččat rihkko go Norgga eiseválddit Deanulága go mihte ásahit ođđa vuoigatvuođalaččaid Suoma beallai báikeolbmuid sadjái.
Deanučázádaga guolástanhálddahus bivddii advokáhttafitnodaga árvvoštallat juridihkalaččat man lobálaš lei Norgga eiseválddiin miehtat Suoma eiseválddiid gáibádussii addit mátta-suopmelaččaide geain leat barttat Deatnogáttis guolástanvuoigatvuođa Deanus, vaikko Deanulágas lea vuoigatvuođalaččaid lohku ráddjejuvvon.
Advokáhtafitnodat Haavind advokáhtat Herman Roksund ja Eirik Børstein leaba árvvoštallan lei go Norgga eiseválddiin láhkavuođđu dahkat nu mo dahke jagi 2016:s.
Soai čálliba «Norgga eiseválddit rihkko danin Deanulága §§ 4-6 Deanusoahpamuša vuolláičállimis go dohkkehedje ahte bartaeaiggádat Suoma bealde, geain ii leat historjjálaš vuođđu, galge beassat ođđa vuoigatvuođalašjoavkun mas leat viiddiduvvon vuoigatvuođat Norgga ja Suoma Deanusoahpamušas.
– Nu guhká go báikeolbmuid guolástanvuoigatvuohta lea ráddjejuvvon, de ii leat Norgga eiseválddiin vuođđu olgobeal olbmuide addit viiddiduvvon guolástanvuoigatvuođa, čálliba advokáhta guovttos Herman Roksund ja Eirik Børstein árvvoštallamis.
– Áidna dokumeanta
DG direktevra Hans-erik Varsi lohká ahte eanavuoigatvuohta lea boares vuoigatvuohta mii lea mealgat badjel 100 jagi boaris ja iešalddis juo lohká, dat ii leat dušše lávket dan badjel nu mo stáhta lea dás bargan.
– Die soaitá leat sivva manin eai leat buktán láhkavuođu ja makkár lága leat geavahan go mieđihedje diekkár bivdovuoigatvuođa juohkit. Mii fertiimet ieža tiŋgot dán juridihkalaš árvvoštallama. Diet gal min mielas bidjá čielga eavttuid, diet juridihkalaš veardideapmi. Lea oalle čielggas. Die lea áidna dokumeanta mii gávdno dál, ja min mielas lea das deaddu, lohká DG direktevra Hans-erik Varsi .
–Šaddá váttis dán garvit
DG ovddeš jođiheaddji Steinar Pedersen, gii jođihii DG 20152017 áigodagas, lohká advokáhttafitnodaga Haavind bargan buori barggu.
– Eahpitkeahttá leat bargan buori barggu. Leat hui áššálaš juridihkalaš ákkat. Mu mielas gal šaddá váttis dán garvit, lohká Steinar Pedersen.
Ferte váikkuhit boahtte Deanusoahpamuššii
DG direktevra Hans-erik Varsi mielas ferte dát juridihkalaš árvvoštallan váikkuhit ođđa Deanusoahpamuša šiehtadallamii. Vuosttaš Norgga ja Suoma Deanusoahpamuša čoahkkin lágiduvvo geassemánu 16-17. beaivvi digitálalaččat Teams bokte.
– Dát ferte čielgasit váikkuhit ođđa šiehtadallamii. Norga ii sáhte joatkit dieinna vuoigatvuođajuohkimiin maid lea 2016:s bargan. De lea oaidnit maid stáhta áirasat lohket ráđđádallanáiggis, lohká DG direktevra Hans-erik Varsi.
– Departemeanta ferte dása vástidit. Dál leat boahtán hui fágalaš ákkat das maid sii leat čuoččuhan ja maid sii leat bargan ovddit šiehtadallamiin, ahte dat ii leat doallevaš. Dál lea departementii vástidit jus sis lea riekta, mii lea riekta ja manin min oaidnu lea boastut. Dan gal berre departemeanta bargat, lohká ovddeš jođiheaddji Steinar Pedersen.
Geavahanvuoigatvuođat
Advokáhttafitnodat Haavind čállá Deatnogátte ássit leat ásahan guolástanvuoigatvuođa árbevirolaš guolásteami bokte. Dáid vuoigatvuođaid lea Norga dohkkehan ja duođaštan Deanulága oktan njuolggadusaid bokte.
– Bartaeaiggádat eai leat dán láhkai olahan seammalágan vuoigatvuođaid, čálliba advokáhtat Herman Roksund ja Eirik Børstein.
Lágat mat suodjalit sámi álbmoga
Deanulága prinsihpat gávdnojit olu eará konstitušuvnnalaš ja álbmotrievttálaš gálduin. Soai čálliba ahte Deatnogátte báikegottis leat eanaš sápmelaččat.
– Dan oktavuođas čujuhetne Norgga Vuođđoláhkii §108, eiseválddiid geatnegasvuođa láhčit dili nu ahte sámi álbmot sáhttá sihkkarastit ja ovdánahttit iežaset kultuvrra ja servodateallima, ja olmmošvuoigatvuođalága §2 masa eurohpalaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvdna (EMK) , Ovttastahttojuvvon Našuvnnaid ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođa konvenšuvdna (ØSK) ja Ovttastahttojuvvon siviila ja politihkalaš vuoigatvuođa konvenšuvdna (SP) lea heivehuvvon Norgga riektái. Ilo-konvenšuvdna nummar 169 eamiálbmogiid ja čeardaálbmogiid iešheanalaš stáhtain lea eará guovddáš riektegáldu, čálliba advokáhta guovttos.
Deanulága ráddjen
Advokáhtat Herman Roksund ja Eirik Børstein čilgeba ahte Deanuláhka ráddje bivdovuoigatvuođa eanadolliide geat láddjejit unnimusat 2.000 kilo suoinni, geahča Deanulága §4. Báikegotte ássiin geat dan eai daga, lea dušše vuoigatvuohta stákkuin bivdit ja jus mákset bivdokoartta. Alimusriekti celkkii jagi 1994 duomus ahte ii galgga vuovdit nu olu guolástankoarttaid ahte dat sáhttá áddejuvvot ahte bivdovuoigatvuohta geigejuvvo joavkkuide geain ii leat guolástanvuoigatvuohta.
– Dát mielddisbuktá ahte Norgga eiseválddiin ii leat vuođđu addit olggobealolbmuide ja bartaeaiggádiidda vuoigatvuođa stággobivdui jus dat váikkuha vuoigatvuođalaččaid guolásteapmái. Jus lea dárbu guollenáli suodjalit, de galget vuos olggobealolbmuid, dás maid bartaeaiggádiid, guolásteapmi ráddjejuvvot, čálliba advokáhta guovttos Roksund ja Børstein.
Loavkašuhttá báikegotteássiid
Advokáhta guovttos árvvoštallaba 2016 Deanusoahpamuš ja čálliba ahte dáinna soahpamušain ožžot Suoma beale bartaeaiggádat várrejuvvon goalmmátoasi bivdokoarttain, ii dárbbaš leat báikkálaš suhkki, ožžot bivdigoahtit guoli seamma áiggi go báikeolbmot ja ožžot guhkit bivdit go eará turisttat. Dat mearkkaša ahte dát bartaeaiggádat besset oaggut guhkit áiggi go Norgga beale bartaeaiggádat.
– Dát mielddisbuktá ahte Suoma beale bartaeaiggádat sáhttet goddit eambbo guoli go eará turisttat, mii váikkuha ahte lasiha ollislaččat man olu guolli bivdojuvvo čázádagas, čálliba advokáhtat Herman Roksund ja Eirik Børstein.
Juridihkalaš árvvoštallama bokte čájeheaba ahte Norgga eiseválddit rihkko Deanulága §§4-6 go mihte viiddidit guolástanvuoigatvuođaid Suoma beale bartaeaiggádiidda.
– Min oaivila mielde lea viehka čielggas ahte Deanulága vuođul ii sáhte nie bargat. Norga ii sáhte addit buoret rivttiid olgoriikka ássiide go dan maid sáhttá sisriikka ássiide addit, lohká DG direktevra Hans-erik Varsi.
Ávvir lea bivdán Dálkkádat- ja birasdepartemeanttas kommentára dán áššái. Muhto ii leat vástádus boahtán ovdal go áššii almmuhuvvui.