ÁSAHEDJE «BOARRI»
Guovdageainnus leat dál ásahan giđđaloddensearvvi, seailluhan dihte giela, kultuvrra ja árbevieru. Searvvi mielas dálá giđđaloddenšiehtadusa vuođul eai beasa dan dahkat.
Mannan vahkkoloahpa lágiiduvvui giđđalodden čoahkkin Guovdageainnus gos earret eará giđđaloddensearvi «Boarri» vuođđuduvvui. Boarri searvvi stivrajođiheaddjin šattai Ole Johnny Jansen. Son muitalage ahte dakkár searvái lea dárbu, seailluhan dihte giđđaloddema.
Árbevirolaš namma searvái
Loddensearvi Boarri, mii šattai searvvi namman, lea árbevirolaš namma mii lea gullon doložis. Jansen muitala ahte boarri-namma lea boahtán dološ bivdovuogis. Go sii galge searvái háhkat nama, de lei lunddolaš ahte lea árbevirolaš namma.
– Dát boares bivdovuohki lei ahte sii lávejedje goanstasullo ráhkadit masa bidje gielaid. Haŋŋát ja njurgot lávejedje njuiket dan sullui ja dasto darvánedje gielaide. Leat ollu eará namahusat mat eai gullo šat, mat leat láhppome. Go searvái evttohuvvui «boarri» sátni, de ledje oallugat geat eai diehtán maid dat sátni mearkkaša ja das mii oaidnitge ahte lea dehálaš seailluhit sániid mat gusket loddemii, lohká Jansen.
Eai galgga iežaset dovdat bahádahkkin
Jansen muitala ahte sin ulbmil servviin lea oažžut árbevirolaš loddema fas johtui. Sii eai hálit dan dovddu ahte ovttatmano go manná meahccái, de lea bahádahkki. Nu go dán áiggi lea, de ii oaččo go ovtta dahje guokte lotti báhčit. Dan ii loga Jansen mange vearan, go ii ovttain dahje guvttiin lottiin oaččo mállása ge.
– Galggašii leat nu go ovdal, bállet ráfis bivdit giđđat. Giđđalodden galggašii árbevirolaš bivdu ja máhttu mii manná buolvvas bulvii. Jus juohkehaš gii bivdá beasašii juobe vihtta lottige báhčit, de livččii beassan juobe mállásage vuoššat. Dieđán oallugiid geat eai šat lodde, geat leat ovdal lodden, go eai gille ovtta lotti dihte čohkkát čilas.
Loddejeddjiid jienat galget gullot
Jansen ávžžuha buohkaid geain lea beroštupmi giđđaloddemii, dieđihit iežaset miellahttun searvái.
– Mii háliidit ahte loddejeddjiid jietna gullo, ii dušše dáppe, muhto Osloi maid. Livččii hui dehálaš. Servviin mii háliidit ahte juohkehačča jietna galgá gullot, loahpaha Jensen.
Ii beasa bivdit Guovdageainnus
Boarri stivralahttu, Inger Louise Pulk, ii loga iežas beassat bivdit lottiid Guovdageainnus go ii leat ruovttučujuhus Guovdageainnus.
Muhto dat ii bissehan su searvamis čoahkkimii, gos válljejuvvui stivralahttun.
– Mun lean bajásšaddan bearrašis mas giđđalodden lea dehálaš árbevierru. Munnje lei lunddolaš ahte searvvan dasa. Mun lean ovdal lodden, muhto go fárrejin Guovdageainnus eret, de in beassan šat loddet, muitala Pulk.
Váillaha giđđaloddema juohke giđa
Pulk lohká iežas váillahit giđđaloddema juohke giđa, go dat lea árbevirolaš doaibma mas lea unnivuođa rájes juo leamašan mielde. Son lohká iežas sávvat beassat bivdit, muhto de galggašii dálá ortnet buoriduvvot. Sávaldat lea ahte sii geat leat bajásšaddan Guovdageainnus, muhto eai oro dal doppe, galggaše maid beassat bivdit.
– Mun háliidivččen seailluhit dán árbevieru buolvvas bulvii, earenoamážit iežan mánnái áiggošin oahpahit loddema.
Pulk ii loga dálá giđđaloddema árbevierrun, go earret eará ii beasa báhčit dakkár lottiid maid árbevirolaččat leat báhčán ja maiddái go dušše ovtta dahje guokte lotti beassá báhčit.
Ovttasbargu ja gulahallan lea dehálaš
Ulbmil manne son háliidii searvat Boarri searvái, lei danne go son háliida doalahit árbevieru, kultuvrra ja giela. Son ii hálit ahte giđđaloddenárbevierru galgá oalát jávkat.
– Háliidan ahte dáinna stivrrain mii galgat gulahallat, sihke Fefoin, politihkkariiguin ja stáhtain. Ovttasbargu lea hui dehálaš, ja sávan ahte mii oažžut buori ovttasbarggu. Dál mii sáhttit čohkket olbmuid ságastallat ja gávdnat buriid čovdosiid loddema ektui, loahpaha Pulk.