Mu eallin: – Musihkka MASÁ DOALVU MU HEVVUI
Mii dovdat buohkat dán albmá. Son ii leat gal Sámepolitihkkár, muhto lávlu Ámmun Johnskareng gii áiddo lea almmuhan ođđa CD skearru. Ávvirii rahpasit muitala movt musihkka lea buktán sihke buriid ja baháid su eallimii.
– Go mun ledjen gánddaš, 12-13 jahkásaš, de munge dego eará gánddatge, čikčen hui olu spáppa. Mun nu liikojin dasa. Ja de lei mus viellja, Tutti, gii lei 4-5 jagi boarrásat go mun. Dat čuojahii ges muhtin rockajoavkkus, ja dárbbašii ruovttus albmá gii čuojaha gitára go hárjehalai. Jearai sáhtašin go mun čuojahit. Dan gal in lohkan háliidit, muhto ii mannan go moadde vahku, de mun fuomášin ahte lei ođđa gitára ihtán su latnji, muitala Ámmun Johnskareng (65).
Ámmun, dahje Uhca Ámmun, manin eatnašat gohčodit su, lea boahtán Ávvirii muitalit iežas eallinhistorjjá. Su eallimis leat sihke buorit ja bahá bealit. Ámmun lea hirbmat movttet ja reašká go muitala mánná- ja nuorravuođas. Dat leat somás, boares muittut.
Gitára man viellja Tutti lei oastán bovtti Ámmunii sáhkkiivuođa ja nu jearai vieljas maid dat dál lea. Viellja vástidii ahte gitára lei Ámmunii ja ahte son lei spábbačiekčanskuovaid čiehkan eret.
– Ii suovvan spáppa šat čiekčat, reaškkiha Ámmun.
Čuojahišgođii vieljas rockajoavkkus
Go Ámmun čohkkedii gitárain vuosttaš geardde, de ii diehtán son ollinge ahte galggai šaddat dat artista gean eanaš sámit dovdet.
– Mun álgen veahá čuojahit. Ohppen vieljas moadde álkes akoardda. Hárjehalaime ovttas. Son čuojahii sologitárain ja munges ritmagitárain. Orui han somá diet ja álgen dađistaga maid lávlut veahá ja bessen mielde čuojahit konsearttain. Lei gal váttis go in lean in konfirmerejuvvon ge. Šadden suoli mannat daidda feasttaide servodatviesus. Eadni ii diehtán dan ja ii lean eisege dan suovvat, go in lean go mánná dalle. Nie ainjuo álggii mu lávlunkarrieara, muhto dat lei dieđusge dánsunmusihkka justa dalle.
Ipnsirerejuvvon Áillohaččas
Fáhkka lei Ámmun fásta miellahttun Tutti Mix rockajoavkkuis ja ovtta čáppa beaivvi oaččui son musihkkapláhta mii galggai rievdadit su musihkalaččat. Áillohaš lei almmuhan musihkas ja son čuojahii gitára luohtái. Dat inspirerii Ámmuna sámemusihkain bargagoahtit.
– 1968:s de ilmmai Áillohaččas pláhtta «Joiguma». Dat lei dakkár ártegis pláhtta. Ii lean LP pláhtta iige single. Dat lei albma bastardpláhtta, muhto das ledje dievva luođit ja son čuojahii gitára vel luđiide. Ožžon dien skeaŋkan ja guldališgohten Áillohačča. Doppe ledje sihke Kárášjoga luođit ja Guovdageainnu luođit. Mun hárjehallagohten daid luđiid ja válden daidge mielde servodatvissui go galggaimet lávddi ala. Bessen dalle čuojahit daid luđiid. Álgen maiddái jorgalit eaŋgalas gielat teavsttaid sámegillii.
Hirbmat somás áigi álggii. 1971:s go Ámmun lei 15-16 jagi boaris, de riŋgeje Guovdageainnus. Ámmun lei bovdejuvvon doallat konseartta Beassášmárkaniin. Áillohaš, geas Ámmun lei inspirerejuvvon, dat bovdii su.
- Lei Áillohačča vuosttaš beassáškonsearta mii galggai lágiduvvot lašmmohallanlanjas. Dalle ii lean vel «plasthalla» dahje eará. Konseartta galggai skuvllas ja nu mun ja min joavku dolliimet Guovdageidnui. Dalle lávlun mun Beatles lávlagiid sámegillii ja muhtin luđiidge. Áillohaš lei oainnát gullan ahte muhtin nuorragánddaš dieid lávlu ja nu dáhtui mu dohko boahtit. 30 jagi maŋŋel 2001:s de lei Áillohaččas ávvukonsearta Guovdageainnus. Dalle fas siđai mu boahtit ja dáhtui mu lávlut daid seamma lávlagiid maid dalle nuorran lávlon. Son muittii oainnát dan.
Diehttelas eanaš sámefeasttain
Go Ámmun duođaid beakkehii de šaddagođii son áibbas diehttelas sámefeastta lávddiin. Son árrat beroštoštišgođii sámepolitihkas ja nu searvvai son dan stuora morráneapmái ge. Son lei mielde Álttá akšuvnnain ja su lávlagat ge ledje politihkalaš lávlagat. Su politihkalaš beroštupmi álggii juo mánnán.
– Skuvla lei hui somá ja historjá lei somámus fága. Mun muittán go ovccát luohkkái bessen, de vuosttaš geardde beasaimet gullat sámehistorjjá. Jáhkán diet lei 69:s go oahpaheaddji muitalii dan sámi historjjá midjiide. Lei hui miellagiddevaš. Mun in lean beassan gullat maidege iežamet álbmoga birra ja báifáhkka gullen min historjjá ja dan maŋŋel gal lean mun mielas álo leamaš gullat historjjáid ja lean álo leamaš hui sáhkki. Láven olbmuin jearrat duon dán ja báikenamaide lean leamaš maid nu sáhkki. Manne dien báikkis lea nie namma, movt dat oaččui dan nama leat gažaldagat mat álo čuožžilit. Jurddašan maid álo manne diekkár dajahusat leat luđiin? Manne oaččui diet olmmoš dieid dajahusaid. Historjját leat addán mu eallimii nu olu. Historjá ja sámi servodat báidná mu musihka ja das mun de eanemusat beroštange.
Sámepolitihkkár
Okta dain beakkáneamos lávlagiin Ámmunis leage klassihkkár «Sámepolitihkkár».
– Olbmot lávejit jáhkkit mun dat čálán daid teavsttaid maid. Mun čálán hui unnán. Sámepolitihkkár lávlla vulggii Sirpmás. Mun ožžon reivve muhtin albmás. Su gal dovdet olbmot viehka bures. Son lea Niillas A. Somby, son gii vikkai beaškalit dan šalddi. Sutnje ii mannan nu bures ja šattai giehtatbeallen, muhto diet gal lea áibbas eará historjá. Son goitge sáddii munnje reive, ja das čállá dan sámepolitihkkára birra. Jurddašin diesa livččii somá bidjat šuoŋa. Jerren Niillasis oaččun go veahá stivret, čohkket ja earáhuhttit dan teavstta. Ožžon lobi ja hui veahá divvulin. Dat šuokŋa lea šaddan hirbmat bivnnut. Lávlla lea sarkásttalaš lávlla sámepolitihkkáriid ektui. Dat muitala dien áiggi birra, ahte makkárat dat ledje dat politihkkárat ja ahte johte daid sámemárkaniin ja láhtteje vaikko mo. Ja nie dat lei. Mun muittán dien. Dán áigge han leat dat sámepolitihkkárat nu albma. Go gerget daid čoahkkimiin de mannet njuolgga latnji. Dalle álggus go Sámediggi álggahuvvui, ja jus mannet dohko hotellii, de ledje politihkkárat eahketbottaid báras válddesteame garrasit sortta. Jáhkán olbmot dien muitet buohkat. Mun muitalan juo duođaid. Nie lei 70-80-loguin dain čoahkkimiin. Lei áibbas eará áigi ja kultuvra dalle. Olbmot ledje olu eambbo čoahkis. Vaikko lei alkohola ja jugešvuohta, de mun goitge jáhkán dat čohkki álbmoga earáláhkai ja mii dan áigái lei buorre. Mii oahpásnuvaimet eará guovllu sápmelaččaiguin, nugo ruoŧabeal, suomabeal ja maŋŋel vel ruoššabeal sámiiguin. Mii eat diehtán min álbmoga birra nuppe beal rájá. Lei oahpásnuvvanáigi. Dál dihtet dien, ja dál leatge maiddái eará dárbbut. Nie han de jorrá dat áigi. Ámmun ii jáhke dien áigái šat dárbu. Diet morráneapmi lei dan áigái dárbu. – Olbmot lávejit lohkat munnje ahte eatgo
mii sáhte ealáskahttit dan ČSV áiggi, muhto oainnán dan hirbmat váttisin. Dat lei dat sámi morráneame áigi ja mii han leat dál morihan ja lihkkan. Dat lihkadus lei ja mii eat dárbbaš dien proseassa čađa šat mannat, muhto mis soaitá eará proseassa dál.
«Dårlig dárogiela» teavstta ges lea Nils Viktor Aslaksen Holmberg rohke čállán. Son lei diktačálli Deanus eret.
– Son láve hui sarkásttalaš divttaid čállit ja «Dårlid dárogiella» lei okta dain. Olbmot han dan áigge hálle oalle heajos dárogiela, nugohčoduvvon «dårlig» dárogiela. Mun jurddášin ahte diesa de galggašii ráhkadit buori šuoŋa ja moai vieljain, Tuttiin, ráhkadeimme ovttas šuoŋa diesa. Dat lea maiddái šaddan hirbmat klassihkkár masa olbmot liikojit.
Juhkagođii mánnán juo
Musihkka ii leat beare buriid buktán. Nuppelot jahkásažžan juhkagođii Ámmun nugo olu earáge nuorat dahke.
– Gal mun ledjen oalle nuorra. In lean go nuppelotjahkásaš. Dan áigge han láveje bidjat klunkkaid návehiidda, ja gohčodedje sávzzamielkin ja jugahedje mánáide, reaškkiha Ámmun ovdalgo šaddá fas duođalaš.
– Go nie nuorran álgen musihkain, de šadden maid hui árrat garra dillái. Musihkkárat geaiguin čuojahin ledje nu olu boarrásat go mun ja dat dieđusge festeje. Šadden mun ge eambbo ja eambbo daid návddašit. Nuorran in jurdilan eisege ahte sáhttá boastut geavvat. Easkka maŋŋel fuobmájin go váttisvuohta lei ollen viehka guhkás, ahte ii han diet lean mihkkege buriid ja ahte diet han doalvu hevvui. Lean smiehtadan maŋitáiggis ahte diet ii lean nu buorre munnje. Mun han loahpas vel darvánin dieidda gitta.
Ámmun lei viehka guhká darvánan alkoholii. Son lei badjel 40 jagi go heittii.
– Dan maŋimuš vihtta-guhtta jagi ovdalgo heiten, de ledjen hui garrasit darvánan. Viggen máŋgii heaitit ja rahčen olu. Mun smiehtadin daid maŋimuš jagiid go juhken ahte dat ii addán šat movtta. Nuorran han lei somá ja dat buvttii movtta, muhto maŋimuš jagiid buvttii eambbo deprešuvnnaid go dan suohtasvuođa. Gillájin eambbo go juhken, ja easkka mun gillájin ge go de gerget abstineanssaiguin. Šattai dego duppal effeakta dan váivves dillái. Mun lihkus in nákcen nu olu juhkat. Lávejin moadde beaivvi juhkat, ja de buhcen máŋggaid beivviid. Go de dearvvašnuvven de álgen fas. Nie dal de lei mus go ledjen dan vearrámus dilis. Muhtimin mun gal sáhtten vahkku juhkat, muhto dalle gal dovden ahte šattai menddo garas. Mu gorut ii girdan dien. Lihkkus nákcejin heaitit, muhto dat lei váttis.
Go Ámmun mearridii heaitit de son plánegođii movt heaitit. Son njulgestaga unnidii ahte unnidii juhkama.
– Ledjen lohkan ja ráhkkanan dasa. Plánejin bures ja dat doaimmai munnje. Mii leat nu iešguđetgeláganat. It don sáhte lohkat nubbái ahte dán láhkai galggat don heaitit. Don fertet ieš fuobmát. It sáhte oažžut nuppis veahki ahte movt heaitit. Mun ožžon profesjonealla veahki maid Finnmárkkuklinihkas, muhto don han galggat doppe ge olggos, ja olggobealde ii leat veahkki. Danne lea plánen dehálaš. Mus lei lihkkus bargu go bessen doppe. Álgen journalistan Min Áigái. Doppe lei hui buorre dilli mus, go doppe dihte mu dili ja ledjen iešge rabas dan dilálašvuođa birra. Jus ledjen barggohisvuhtii boahtán, de livččii áibbas eará dilli. Dat lei dat bargu mii maiddái gájui mu, muhto daid vuosttaš jagiid lei oalle garra dilli ja šadden atnit muittus ahte doalahit eret alkoholas.
Son lea šaddan iežas jurdagiiguin bargat ja dohkkehit ja hárjánit oaidnit ahte earát galget sáhttit juhkat dan botta go son bissu čielggusin. Go son ieš bovde doaluide, nugo 60-jagi beaivái, de guossuhii son alkohola gussiide. Ieš ii juhkan.
– Alkohola lea lobálalaš gálvu, ja das it sáhte báhtarit. Don oainnát dan juohke sajis ja bidjen millii ahte jus galggat nákcet dán, de fertet mannat baraide ja kafeáide gos guossohit alkohola. Don galggat oaidnit ahte juhket. Dat lea dieđusge hástalus, muhto go vuos beasat dan hástalusas ja go leat rabas dáinna ahte it hálit juhkat, de eanaš olbmot áddejit. Lean hui hárve deaivan olbmuid geat eai leat ádden.
Ámmunis lea maid árbbolaš ja áddjut Trøndelágas. Son lohká ahte lei unnán oktavuohta 90-jagiin go Ámmunis lei garra dilli. Dál geahččala son oktavuođa nannet.
– Mus lea bearaš, mus lea gánda, dahje ii dal son leat šat gánda. Son lea ollesolmmoš, lea 40 jagi boaris ja sus lea mánná. Son orru gal Gaska-norggas Trøndelágas. Ii son fina nu dávjá ja livččii juollut dávjjit fitnat dáppe, muhto mun ádden go mus ledje dakkár jagit 90-loguin go in iešge váldán nu oktavuođa. Mus lei garra áigi. In mun duostan nu váldit oktavuođa. Dat láhppui dat oktavuohta dalle. Moai rahče ain dálge, muhto mun láven gal fitnat doppe. Fitnen mannan gease doppe. Mun dat láven fitnat doppe ja dat lea ortnegis ahte lea nu, čilge Ámmun.
Ámmuna lohká musihkkaeallin leamaš hui somá ja dat musihkka lea mearkkašan olu sunnje.
– Oanehaččat láven lohkat ahte musihkka lea dego dálkkas munnje. Mađe boarrásat mun lean šaddan, de lean fuomášan ahte jus fal lean heajos mielas, jus lea juoga mii ii mana nu bures, de mun dohppen gitára ja čuojahasttán, lávllun ja juoiggan. Dat buktá movtta. Álggat eará smiehttat. Ja dat lea dálkkas dalle. Olbmos han gal leat heajos beaivvit ja heajos dilli muhtimin. Dat movttiidahttá ja dat addá inspirašuvnna vuoiŋŋamaččaide.
Politihkke priváhta maid
Ámmun lea hirbmat sosiála ja liiku leat fárrolaga olu olbmuiguin. Ámmunis, geas lea musihkainis ulbmil sámegiela ja sámi kultuvrra ovddidit, ribaha maid fárrolaga skihpáriiguin digaštallat sámeservodaga ja daid hástalusaid.
– Lean várra menddo hállái. Láven viggat gal diktit earáid ge hállat ja ferten doalahit nu ahte galggan guldalit ge. Mun oainnat liikun hállat ja ii buot háviid mana nu go háliida. Sáhtán spiehkastit veahá daid máidnasiiguin, ja soaittán earáid hárddestit. Mun lean oainnát hui servodatberošteaddji ja dat sáhttá giksin muhtimiidda go eai buohkat gilleše gullat servodatáššiid birra, nugo giellaáššiid, ealáhusáššiid ja sámeáššiid. Mu mielas eai oro dat áššit oainnát rievdan veaháge dan rájes go mun ledjen nuorra. Dat leat dat seamma váttisvuođat ain dál ge ja soitet šaddat vel váddásat áiggi mielde. Sihke giela dáfus, ealáhusaid dáfus, kultuvrra dáfus mii ain rahčat. Dat lea seamma go dat givssideapmi. Mii fertet álo bargat dáinna. Mii fertet álo eastadit. Eat sáhte mieiggastit ja lohkat dál leat geargan dáinna bargguin. Eat geargga goassege dáinna. Nie lea sámegiela ja sámi kultuvrra dilli. Ja dan birra ferte de hállat. – Don livččet galgat politihkkár?
– In mun dan gal dieđe, muhto mun áŋggirdan daid servodat áššiid ovddas dego dáiddár. In liiku lávlut dakkár lávlagiid mat eai atte maidege, vaikko mus leat dakkáratge. Mus leat lávlagat ráhkisvuođa birra, muhto datge lea maid hui buorre. Olbmot liikojit ja dat leat hui dehálaččat olbmuide.
Ámmun njuike dál stuolus. Váccaša veahá. Jearan leago hoahppu.
– Ii leat hoahppu. Olbmot lávejit mus jearrat manne mus lea álo nu hoahppu, manin mus álo lea nu johtu. Orun álo nu huššái. Láven vástidit ahte ii leat hušša iige mus oro nu johtu, muhto dát lea mu láhttenvuohki. Mun lean dákkár. Mun in sáhte earáláhkai. Mun in sáhte fiidnát ja njozet vázzit. Galggan láhttestallat ja orun dego manname ovddosguvlui, ohcamin ja ohcamin. Nie lea mu eallin leamaš. Lean veahá álo ozus juoga nu juoidá. Ja nu go dán áiggi, go láven váccašit beatnagiin, de smiehtadan maid dieđusge. Lean ozus ja jáhkán lea hui buorre go olmmoš háliida geahččat maid sáhttá fuobmát. Das soaitá šaddat teaksta. Das soaitá šaddat šuokŋa. Gii dan diehtá, lohká Ámmun.
Ođđa skearru
Ollesolmmožin Ámmun álggii oahpaheaddjeskuv
lii, go lei dáhttu “albma” bargui. Son gávnnahii jođánit ahte son ii heive dan virgái. Son lea ja álo boahtá leat kulturolmmožin. Son leamaš neavttárin Beaivváš Sámi Teáhteris ja Nils Gaup Ofelaš- filmmas. Son lea bargan journalistan sihke Min Áiggis ja Ávviris. Son lea bargan Čálliidlágádusas ja dál bargá Sámi girjjálašvuođaguovddážis gos gaskkustit sámi girjjálašvuođa ja lágidit kulturdoaluid miehtá Sámi.
– Dat lea somás bargu ja dat lea dakkár bargu maid mun liikun bargat. Čájehit sámi kultuvrra beaivválaččat, ovddidit sámegiela, kultuvrra ja girječállid. Dasa lassin ii leat gitára goassege guhkin eret ja rohtten dan dalán bajás go heive nu. Sáhtan skihppáriidda ge dollestit smávva konsearttaža jus dan dáhttot.
Vitta skearru leage Ámmun almmuhan iežas musihkkaáigodagas. Vuosttaš skearru «Hilda & Viddas Sønner» ilmmai 1977:s ja njealját skearru «Jávohuvvon» ilmmai ges 1987:s. Dasto galggai gollat badjel 30 jagi ovdal go fas dán giđa almmuhii CD.
CD namma lea «Ámmun jođus ain» ja Ámmun himiha go čilge nama dan CD:S.
– Smiehtadin guhká makkár tittel galggašii dan CD:S. Lean govven lottiid ja sii leat jođus, ja nu háliidin de juoga lágan tittela mas geavahan «jođus» sáni. Ja de jurddašin iežan, mun in leat vel bisánan vaikko dal de in leat nu olu musihka almmuhemiid dahkan. Mun lean gal oainnát olu ain lávddis ja lean ain jođus musihkalaččat ja das vulggii dat tittel ge. Mun lean ain jođus vaikko dal in leat nu hirbmadit gullon. Ráhkadin dán CD go lean áigá olbmuide lohpidan CD, danne go mu klassihkarat leat aivve LP pláhtain ja daid ii leat beare fitnet ja ii han odne leat gallásis pláhttačuojanas. Oainnán gal ahte lean dál ge veahá maŋŋit jođus. Golle ja golle oainnát dat jagit ja golle nu máŋga jagi ahte CD maid boarásnuvai. Olbmot jerret mus Facebookas ii go mus leat sidjiide CD čuojanasge, reašká son.
Lei áddjás bargu CD ráhkadit ja Ámmun dovdá olu bárttit leamaš.
– Ii dás lean ekonomiija ja šadden ánuhit musihkkáriid hui hálbái čuojahit. Inge mun geavahan studio, muhto čuojahin iežan beaivelánjas. Manai hui guhkes áigi ráhkadit dán CD ja go de ovdal juovllaid viimmat deaddiluvvoje, de lei fabrihkka dahkan boastut ja lávlagat bohte hiluid háluid. Dasto deaddiledje ođđasit ja giđđat go galgen stuorrát almmuhit CD almmuheame, na han de bođii ges dat korona-áigi. Lihkká lean gal almmuhan dan muhtin láhkai, muhto mus lea plána doallat nuvttá konseartta Kjells kafeas muhtin lávvardaga beaivet. Dasa illudan. Lávlagat galget maid fargga Spotify:s ge gávdnot, lohpida Ámmun.
CD:S leat klassihkkárat nugo «Sámepolitihkkár», «Dårlig dárogiella» ja «Okta unna muittuš». Dasa lassin leat ođđa lávlagat. Maiddái dat lávlagat leat sámi servodaga cuiggodeapmi.
– Mu mielas eai ane nu árvvus dan sámegiela šat. Ii leat dat čeavláivuohta ahte máhttet sámegiela. «Beaggin» lávlla lea dan birra ahte muhtin čállá aviissas ahte sámi báikenamat leat heaggaváralaččat ja go riŋget heahtenummirii ja muitalat sámegielnama, de ambulánssat eai deaivva dohko. Amma nu, diená han dál lea šaddan ahte velge sámi báikenamat leat šaddan heaggaváralaččan, ja go nu lea šaddan, de gal ferte álgit smiehttat ja jearrat manin nie lea šaddan ja ahte makkár árvu lea gielas.
– Movt ođđa šuokŋa badjána?
– Dat sáhttá vázzintuvrras geavvat ja dat sáhttá biilla vuojedettiin geavvat. Dál lea maid dat iphone, gosa sáhtát vurket ideaid dahje osiid ideas, ja go ruovttus de bargagoađát de fuomášat ahte dies dal ii lean ii mihkkege. Muhtumin sáhttá das boahtit juoga nu, muhto eanaš áigge go musihkain barggat, de čohkkán gitáran ja geahččalattan. Muhtumin boahtá nuohtta gitárain, eará háviid ges almmá gitára haga. Mun in sáhte áibbas čilget movt dat lea, muhto nie lea dat proseassa.
Gos vieččat inspirašuvnna?
– Diet lei váttes gažaldat. In mun viečča inspirašuvnna gostege, dahje soaitá gal nu ahte okta olmmoš inspirere mu, muhtun jienat sáhttet addit inspirašuvnna. Sáhttá muhtin loddi addit inspirašuvnna. Eará musihkat ge addet inspirašuvnna, muhto it don smiehta ahte dat leat inspirašuvnnat ja it don sáhte čohkkát ja vuordit dan inspirašuvnna, don fertet álgit bargat. Jus don leat bargame musihkain, de ii leat ávki vuordit inspirašuvnna. Don fertet muhtimin rahčat eambbo. Muhtimin boahtá iešalddis, nu ahte lea dego addon. Muhtin šuoŋain ferte bargat hui guhká ovdalgo šaddá mihkkege. Dat lea seamma go barggat teavsttain olu.
– Mus lea hui buorre dilli
Munno ságastallanáigi lea nohkan ja Ámmun bovde eará beaivvi boahtit govvet iežas ruovttubáikkis. Son ássá mánnávuođabáikkis Ájonjárggas Kárášjogas.
Boardaga alde lea uhca beatnagaš vuostáiváldime mu. Beana gerjjoda ja Ámmun iđista uksagaskkas.
Son čájehastá báikki man lea divuhan. Son maiddái čájeha govaid nuorravuođa áiggis. Son lohká alddis hui buori dilli dál. Dál leage 20 jagi áigi go heittii juhkamis ja vaikko leage jorbalohku dál, de ii loga gal dan vearan gal ávvudit.
– Mun lean kaleandarii merken heaitindáhtona. Mun in gal ávvut dan. Dieid galgá dušše garrasit atnit muittus. Mu mielas lea diet dakkár bealit olbmos maid ii galgga ávvudit, go dat buktá dušše heajos muittuid. Ja dál manná nu bures ahte olmmoš lea masá juo vajáldahttán dan, ja dat dat lea dat buot buoremus, lohká Ámmun.
Mun govven Ámmuna ja giittán iežan ovddas. Jurdagiidda leat darvánan «Sámepolitihkkár» ja «Beaggin» lávlagat ja huradan daid vuojedettiin ruoktot. Nie leat oainnát Ámmuna lávlagat. Dat bisánit muitui. Guhká.