Boazodoalus berrešedje ovddidit vásáhusaideaset
Per Mikkelsen Buljo lea birrasii 20 jagi vuodján boazobiilla ii ge loga vásihan ná olu vuodjima ja muohttaga ovdal. Miessemánu 22. beaivvi dolvo su boazobiillat maŋimuš čorraga. Son muitala ahte boazobiillat manne dán giđa beali eanet go diibmá, dahje 50 proseantta eambbo. Leage leamaš erenomáš giđđa buohkaide, erenoamážit boazodoalus. Ollugat leat biebman ealuid ja siiddat geat lávejit árbevirolaččat johtit guottetbáikkiide ja geasseorohagaide, šadde sáddet ealuid biillaiguin dán jagi.
Geasseorohagain lea ain olu muohta, muhto eanan bievlá doppe ovdal go siseatnamis. Olu guovlluin lea juo buori muddui bievlan.
Boazodoalus roassojahki ja vel garra restrikšuvnnat korona geažil leat diehttelasat leamaš noađđin. Muhto ruhtadoarjja man stáhta juolludii heahtedoarjjan boazodollui lea leamaš ábas veahkki dán giđa váttis guohtundilis. Oktan boazodoalu iežaset heahtefoandda ja ráđđehusa doarjagiin, lea boazodollui leamaš stuora ávkin dat 50 miljovnna oktiibuot. Prámáide ja boazobiillaide lea maid juolluduvvon 3 miljovnna Fefos ja Sámedikkis ja ruhtadoarjagat leat boahtán ávkin váttis dilis. Fylkkamánni direktevra Sunna Pentha lohká dán giđa leamaš sidjiide oahppojahkin, sihke bohccuid fievrredeami prámaiguin ja biillaiguin ja muđui heahtedoarjagiid hálddašeamis. Dat šaddá sávvamis ovdamunnin jus boahttevaš jagiid ii ge mana nu bures dálkkádagain ja jus bohtet heahtejagit. Dál leat goit sis muhtinlágán plánat maid sáhttet váldit atnui jus dárbbašit seammaládje čoavdit dili. Muhto vaikko muohta suddá dađimielde maiddái dán geasi, ja guohtundilli buorrána, de lea dál ain stuora bargu vuordimis eiseválddiide ja hálddašeddjiide. Lea dehálaš gávnnahit mii lea doaibman ja mii ii leat mannan nu bures. Ollu lea bargon riekta ja lea veahkehan oallugiid, muhto eahpitkeahttá lea maiddái stuora buoridanmunni.
Lea dehálaš gávnnahit mii lea doaibman ja mii ii leat mannan nu bures. Ollu lea bargon riekta ja lea veahkehan oallugiid, muhto eahpitkeahttá lea maiddái stuora buoridanmunni.
Dás leat maid dat HMS bealit, dearvvašvuođa, biras ja sihkarvuođačuoggát, mat galggašedje boahtit ovdan, das movt boazodoallit leat vásihan ja movt čoavdán iešguđet hástalusaid dán jagi.
Nu galggašedje ge eiseválddit ja fágaolbmot viidát oažžut ja čoaggit vástádusaid boazodolliin ja buot osiin hálddašanvuogádagas das mii lea doaibman sin dáfus, dahje gokko manai boastut. Ja boazodoallit galggaše áinnas searvat ja ovddidit iežaset oaiviliid ja vásáhusaid dás vai čogget oahpu nuppe hávvái.