– MAN OLU GALGAT GIERDAT
ja man olu galgat máksit stáhta návddiid ovddas?
– Mun oainnán stuorra rávis albmáid ganjalčalmmiiguin go muitalit dili birra. Mii gal ballat ahte dat čuohcá psyhkalaččat ja dearvvašvuhtii maiddái. Sáhttá šaddat deprešuvdna, bargomokta jávká ja buktit iešsorbmenjurdagiid, lohká Nancy Porsanger Anti.
Boazodoalli ja politihkkár Nancy Porsanger Anti váivašuvvá go borasspiret besset ráfis goddit misiid. Son dovdá ráđeheapmin go Stuorradiggi ja Birasdirektoráhtta eai daga maide dáinna dilin, muhto baicce suodjalit borasspiriid.
– Lea leamaš hui garra dálvi ja de galget dakkár hástalusat. Go olle geasseorohahkii, dalle galggašii veaháš geahpput árgabeaivvi. Muhto nu ii leat ja njulgestaga čuohcá dat bargomoktii. Olmmoš lea biebman ja biebman olles dálvvi, geasehan fuođđariid ja bilidan skohteriid, čielggehuvvon ja muhtimat leat bártidan. Dan dálvve leat leamaš máŋga fasttes bártti dan biebmanáiggis, ja de masa ávkin? Ahte biebmat goaskima? In oainne šat ávkin, nu ahte dal gal ferte eisevalddit morihit, dadjá Anti.
– Čáhppát juohke sajis
Anti muitala son beaivválaččat oaidná Facebookas govaid gos miesit leat čukkohallan dahje goddon borasspiriide. Son muitala su orohagas Čorgasnjárggas orohat 9:s leat maid olu goaskimat.
– Doppe lea čáhppat juohke sajis. Goaskin lea nu issorasat laskan, ja muhtin orohagain giksašuvvet getkkiin ja guovžžain maid. Mun oainnán stuorra rávis albmáid ganjalčalmmiiguin go muitalit dili birra. Mii gal ballat dat čuohcá psyhkalaččat ja dearvvašvuhtii maiddái. Sáhttá šaddat deprešuvdna, bargomokta jávká ja iešsorbmen jurdagat. Man olu mii galgat gierdat ja man olu galgat máksit daid stáhta návddiid ovddas. Lea go vuoiggalaš ahte okta smávva ealáhus mas leat 500 siidaoasi, galgá ná olu máksit? Mii leat dolkan ja suhttan go ii oro ávki maide, dadjá Anti.
Birasdirektoráhtta
Norgga borasspirepolitihka lea mas buot bellodagat Stuorradikkis leat lihtodan borasspiresoahpamuša mii addá rámmaid hálddašit borasspiriid Norggas. Soahpamušas lea biddjon nationála mihttomearit mat meroštallet man stuoris borasspiremáddodat galgá leat.
Norggas ii leat lohpi bivdit borasspiriid. Birasdirektoráhta neahttasiiddus boahtá ovdan ahte gonagasgoaskin ja dat njeallje stuorra borasspiret, leat áitojuvvon šlájat maid suodjalit nationála lága ja dan riikkaidgaskasaš Bern-konvenšuvnna mielde. Bern-konvenšuvdna gáhtte eurohpalaš šlájaid, sihke meahccešattuid, elliid ja sin lunddolaš eallinguovlluid.
Ávvir lea geahččalan oaččut Birasdirektoráhta ságáide, muhto sii čujuhit sin neahttasiidui.
Byrkije orohat
Boazodoalli Ellen-sara Sparrok, Byrkije orohagas Nordlánddas, muitala gatnjaliid golggihan go borasspiret goddet bohccuid sin orohagas. Son ja su viellja gávdnába guhtta ráppi eahkedis. Dat čuohcá olles su bearrašii.
– Lea hirbmat váivi. Olmmoš šaddá nu guoros go gávdná bohccuid ja misiid mat leat goddon. Mun filbmejin ovtta miesi mii lei ain eallime maŋŋel go lei čukkohallan návddiide. Miessi lei ain liekkas ja biidnašuvai. Olbmot kommenterejedje ahte lean buohcci go filbmen miesi, muhto lea dehálaš ahte olbmot oidnet movt dat dilli lea, go eai muđui goit jáhke midjiide. Miesit han leat nu rašit, ja de lea hui váivi go olmmoš ii oro sahttime suodjalit daid, dadjá Sparrok.
Báhčinlobi
Sparrok muitala sii eai nagot vuoiŋŋastit go fitnet ruovttus. Sii jurddašit alo mii soaitá geavvame sin ealus.
– Mii leat nu váiban dal sihke psyhkalaččat ja fysalaččat. Dat láve geahpidit go ollet geasseorohahkii, muhto nu ii leat. Dal mii illá bállet nohkestit, go mii váivašuvvat jurdagiin mii sáhttá geavvat bohccuiguin ja misiiguin. Dal leat nu olu borasspiret mat goddet bohccuid, sihke guovžžat, geatkkit ja goaskimat, dadjá Sparrok.
Sparrok muitala sin orohat Byrkije ožžo duorastaga Birasdirektoráhtas báhčinlobi bahčit ovtta geatki.
– Mii leat nu lihkolaččat go ožžuimet bahčinlobi bahčit geatki. Dat geahpida veaháš ja boahtá dovdu ahte váldet min duođalaččat. Muhto seammás lea guhkes mátkki ovdal go dilli šaddá buoret. Eiseválddit ja stáhta lea dál váldán ovddasvástádusa, ja dat movttiidahttá min, dadjá Sparrok.
SNO
Stáhta luonddubearráigeahčču (SNO) lea Birasdirektoráhta suorgeásahus, ja čađahit buot suorgebargguid mat gullet borasspiriide, dego meahcis guorran ja vahátduođaštusaid. SNO bargi Magne Asheim, geas lea ovddasvástádus borasspirebargguin Finnmárkkus, muitala dán jagi leat olu eambbo miesit mat leat goddon borasspiriide go diibmá.
– Muhtun jagiid oaččut sisa eambbo misiid go eará jagiid. Dat molsašuddá hui olu ja in dieđe juste logu man olu misiid mii gaskamearálaččat leat ožžon juohke jagi. Meroštan ahte lea gaskkal 50 ja 100 miesi maid oažžut juohke jagi, muhto dat lohku dieđusge rievdá muhtun jagiid. Dán jagi leat dassážii goddon olu eambbo miesit go diibmá, muhto dan seammás ii oro seamma vearrái go jagis 2017 . Dan jagi lei hirbmat guhká muohta ja nu de bártidedje miesit, dadjá Asheim.
Gonagasgoaskin
Asheim muitala Finnmárkkus lea gonagasgoaskin ja geatki mat goddet eanemus bohccuid, muhto go lea sáhka misiid ja guottetáiggi birra, de lea gonagasgoaskin mii goddá eanemusat.
– Gonagasgoaskima máddodat lea stabiila, muhto dieđusge dat molsašuddá jus gonagasgoaskin lállá čivggaid. Muhto eai leat hirbmat olu eambbo gonagasgoaskimat Finnmárkkus go ovdal. Dat lea mearragoaskin mii lea lassánan olles Norggas, dadjá Asheim.
Sierra doaibmabidju
Nancy Porsanger Anti muitala leat máŋga boazodoalli geat eai nagot vuoiŋŋastit dal go borasspiret goddet misiid. Sin orohagas leat dal doaibmabijut vuoi álo leat olbmot ealu luhtte.
– Mii leat dal šaddan bidjat sierra doaibmabijuid, ahte golbma albmá galget leat birrajándora doppe guotteteatnama luhtte. Guotteteanan galggašii beassat leat ráfis, ii han olmmoš áiggošii doppe dál vuodjit. Muhto mii leat iskame dal nagodit go mii duođaštit eambbo misiid mat goddojuvvojit návddiide, dadjá Anti.