«Ploggentreanda» OLLEN SÁPMÁI
«Plogging» lea hárjehallanvuohki mas lihkadat olles rupmašiin, viegat, sojahalat ja fanahalat seammás go čoakkát roskkiid. Per-erik Niva, Gárasavvonis, čoaggá viegadettiin roskkiid luoddabealláin.
Diibmá muosehuvai Per-erik Niva go muhtin lei šlivgen njálggisbáhpiriid muohttaga nala. Son mearridii čoaggit dan ja nu son lea joatkán roskkiid čoaggimiin luoddabealláin.
– Iežan mielas veaján olu buorebut go lean čoaggán roskkiid. Mu sillui addá buori dovddu ja seammás šaddá olu somát hárjehallat ja viehkat. Lea buorre iežan dearvvašvuhtii fysalaččat go beasan lihkadit. Seammás lea hui buorre lundui. Nu šaddá maid hui somá hárjehallat, čilge son.
Viehká luoddabealláid
Dál, go muohta lea suddagoahtán, viehká Per-erik luoddabealláid ruovttubáikkis Gárasavvonis, ja čoaggá , báhpáriid, plastihkaid ja alumiidnaburkkiid. Vearrámusat su mielas leat alumiidnaburkket. Geasset, go Geaidnodoaimmahat čuohppá rásiid luoddabealláin, de čuhppet maid alumiidnaburkkiid smávva bastilis binnáide, muitala son.
Juohká govaid Facebookas
Per-erik «plogge» nu dávjá go astá ja de son juohká govaid Facebookii «Karesuando Anslagstavla-jovkui» vai olbmot ožžot heajos oamedovddu.
– Mun juogán vai olbmuide šaddá heajos oamedovdu. Muhto háliidan maid eambbosiid oažžut čoaggit roskkiid ja «plogget». Dieđusge maid juohkit dieđuid das man várálaš lea šlivget roskkiid lundui.
Eanemus nuskodoasat
Per-erik váldá plastihkkabusse gihtii go vuolgá viehkat. Son gávdná eanas plastihkkaroskkiid, nu go nuskodoasaid, bohttaliid ja sigareahttapáhkaid, muitala son.
– Mun vihken mannan vahkku Mauno luotta, olggobealde Gárasavvona. Doppe ledje nu olu roaskkit luoddabeallás ahte in nagodan guoddit buot ruoktot. Mun šadden biillain viežžat maŋŋel. Dál ferten vel nuppes vuolgit dohko, čilge son.
Stuora váikkuhusat
Organisašuvnna «Håll Sverige Rent» gulahallanhoavda Johanna Ragnartz dieđiha ahte buot vearrámus roaskkit luonddus leat guollefierpmit, plastihkkabusset, balloŋŋat ja sigareahtat. Seammalágan searvi gávdno maid Norggas – «Hold Norge rent».
– Eallit sáhttet maid borrat bastilis láseburkebinnáid meahcis ja sáhttet maid borrat smávva binnáid sihke plastihkkabussiin ja alumiidnaburkkiin ja nu dat buohccájit ja maŋemus dat jápmet.
Sigareahtat
Dutkan čájeha maid ahte 800 ealli- ja guollešlája, mat ellet čázis dehe čázi lahkosis, váikkuhuvvojit. Plastihkkaroaskkit mat šlivgejuvvojit lundui eai sutta. Dat juohkásit smávva binnáide ja šaddet mikroplástan. Mirkoplásttat mannet elliid ja guliid sisa go leat borran daid, ja de borret olbmot maid daid go borret ealli dahje guoli, čilge gulahallanhoavda Johanna Ragnartz.
– Sigareahttafiltarat leat buot vearrámusat ja «Håll Sverige Rent» lea rehkenastán ahte sullii miljovnna sigareahttafiltara šlivgejuvvojit juohke jagi. Dat lea sullii 108 tonna plastihkka juohke jagi.
Rihkku lága
Ragnartz čilge maid ahte jus šlivge roaskkiid lundui, de don rihkku lága – Ruoŧa biraslága. 15. kapihttala, 26. paragráfa 26. Norggas fas nuoskkidanlága.
– Dain lágain čuožžu ahte ii oaččo guođđit roskkiid lundui ja sáhttá sáhkkohallat dehe maid
dubmehallat jahkái giddagassii.
Ávžžuha earáid
Gárasavvonlaš Per-erik Niva áigo ain vuolgit «ploggentuvrraide» ja son ávžžuha maid earáid vuolgit olggos viehkat ja čoaggit roskkiid.
– Váldde dušše seahkaža mielde ja vuolgge čoaggit roskkiid. Lea nu buorre dovdu maŋŋel, sihke rupmašii ja sillui šaddá máilmmi somá hárjehallat, moddjá Niva.
Dihtet go ahte roaskkit ellet guhkibut go don ieš?
Alumiidnaburke ádjána 500 jagi ovdal go suddá luonddus.
Plastihkkabusse ádjána 100 jagi ovdal go suddá luonddus.
Lásebohtal ádjána miljovnna jagi ovdal go suddá luonddus.
Pet-bohtal ádjána 1000 jagi ovdal go suddá luonddus.
Sigareahttafiltarat ádjánit lagabui 100 jagi ovdal go suddet luonddus.