Oahpai sámegiela ja OAČČUI A
Son bijai ollu návccaid oahppat giela. Dál sávvá ahte earát maid válljejit šaddat sámegieloahpaheaddjin.
Anna Dorthea Yri lea váldime vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpu Norgga árktalaš universitehtas Álttás, ja lea válljen sámegiela álgokurssa lohkat válgafáddán. Dán vahkku lei sis njálmmálaš eksámen, ja son oaččui buoremus árvosáni maid sáhttá oažžut, namalassii A. Dál áigu Anna Dorthea Yri movttiidahttit earáid maid válljet sámegiela.
– Áiggun geahččalit inspireret eanet vuosttašjagestudeanttaid válljet sámegiela. Dat duođai dárbbahuvvo, dadjá Yri.
Dárbu sámegieloahpaheddjiide
Son lea oaidnán dárbbu sámegieloahpaheddjiide, ja danne válljii sámegiela.
– Mun jáhkán ahte šaddá hui bivnnuhis oahpaheaddji jus máhttá sámegiela oahpahit, dahje jus hálddaša sámegiela. Skuvllat háliidit rávesolbmuid geat hálddašit sámegiela vai nagodit fuolahit buot mánáid, muitala Yri. Sus leat maid persovnnalaš ákkat manne válljii sámegiela.
– Mus lea irgi gii lea sápmelaš. Vuosttaš vahkku gulaimet ge man dehálaš lea sámegiella mánáidgárddiin, vai seailluha giela. Jus goasse oaččun mánáid, de áiggun ahte mus galgá vejolašvuohta sámástit singuin, lohká Yri.
Hástalusat
Sutnje lea ávkkálaš leamaš gullat irggi ja su bearraša sámásteame, muhto lea bidjan earenoamáš ollu návccaid maid oahppat.
– Mun válden sámegielkurssa diimmá čavčča seammás go ledjen universitehtas. Jurddašin ahte dál mus lea vejolašvuohta oahppat, ja de ferten buot návccaid bidjat dasa. Lean dieđusge vásihan hástalusaid. Soaitá dovdat ahte dál manná hui njuovžilit ja oahppá ollu, muhto de soaitá bisánit veahá. Deháleamos go áigu oahppat sámegiela, lea oahppat ollu sániid, dadjá Yri.
Bággu oahpahit
Yri lohká ahte go álggos álggii universitehttii, de ii ipmirdan maide go oahpaheaddji humai measta dušše sámegiela.
– De ii lean eará go oahppat. Hástalus lea go áigu oahppat giela, ahte ferte dušše atnit giela. Geahččalan juohke beaivvi sámástit irggiin ja su bearrašiin. Midjiide dáppe lea hui ávkkálaš oahppat sámegiela vai ipmirda sámegiela ja gulahallá sámegillii. Go oažžu vel Sámedikkis stipeandda, dat orru dego bonus. Go gearggan, de lean vuođđoskuvlaoahpaheaddji geas lea sámegiella fáddásuorggis, muitala Yri.
Goalmmát jahki
Yngve Engkvist lea studiejođiheaddji vuođđoskuvlaooahpaheaddjeoahpuide, ja muitala ahte boahtte čavčča lea goalmmát jahki go sii fállet dan vejolašvuođa.
– Mii eat dieđe gallis válljejit de sámegiela. Sii ohcet álggos, ja válljejit válgafáddá čakčat go skuvlajahki álgá. Logut čájehit ahte gaskamearálaččat leat 3-5 válljen váldit sámegiela, muitala Engkvist.
Váttis rekrutteret
Ággan manne bidje sámegiela álgokurssa johtui, lea go oidne ahte oahpaheaddjevirggiid lei váttis deavdit ja universitehta ii leat fállán sámegiela guhkes áigái.
– Oinniimet ahte ferte dahkat juoidá vai buoridit dili. Fertiimet gávnnahit vuogi čađahit ja man ollu galgá fátmmastit. Mearrideimmet ahte galgat fállat vuođđukursan sámegiela. De lea oahpaheaddji ferten ieš ovddidit ja hábmet oahpu go eai leat nu ollu oahpogirjjit juste movt oahpahit sámegiela nubbegiellan, dadjá Engkvist.