– Giehtafákki geažil FÁHKKA ČÁHPODII
Gillájeaddji čilgii dikkis ahte sudno gaskkas lei buorre mokta dan eahkeda, muhto fáhkka čáhpodii go leigga giehtafákki geahččaleamen.
Vuossárgga álggii diggeášši Álttá diggegottis go 50-jahkásaš almmái lea áššáskuhtton ráŋggáštuslága § 274 vuođul go galgá roavvásit roasmmehuhttán nuppi olbmo rupmaša. Dievdu ii dovddastan iežas sivalažžan iige dovdda geatnegahtton buhtadusa máksit gillájeaddjái.
– In dovdda su olmmožin, in diehtán dan maid dál dieđán su birra, logai gillájeaddji go álggii iežas čilgehusa muitalit diggái mii galgá dáhpáhuvvan viessovovnnas Anárjoga guovllus Kárášjoga gielddas borgemánnu 31. beaivvi jagi 2018.
Áššái lea biddjon njeallje beaivvi, ja diggi lea Scandic Hoteallas Kárášjoga gielddas.
Giehtafággi
Gillájeaddji ovdanbuktigođii iežas čilgehusa diggái mii galgá dáhpáhuvvan dan eahkeda. Son álggii
muitalit ahte son lei iežas bartii jođus. Eahkeda mielde bođii áššáskuhtton almmái bartii gos son lei geahččamin Diamond league loahpačiekčamiid (spáppačiekčan).
Son muitala dikkis ahte áššáskuhtton almmái lei návddašan alkohola. Dakka maŋŋá galgaba vuolgán áššáskuhtton albmá viessovovdnii. Gillájeaddji čilge ahte son šattai veahkehit albmá beassat ruoktot. Son biehttala dikkis iežas návddašan alkohola dan muttos áiggi dan eahkeda. Son doalvvui áššáskuhtton albmá ruoktot iežas biillain.
– Sus lei buorre mokta, munnos lei hávskes eahket. Son muitalii vásáhusaid iežas eallimis, ja dovden ahte lei suhttan go muitalii, muhto in vásihan lei munnje suhttan, muitala gillájeaddji dikkis.
Gillájeaddji čilgii de ahte áššáskuhtton almmái háliidii giehtafákki váldit. Son vuos biehttalii, muhto almmái galgá fysalaččat hehtten su guođđit báikki. Áššáskuhtton almmái galgá čuožžilan uvssa ovdii hehttet gillájeaddji vuolgimis.
– Son háliidii giehtafákki váldit. In áigon gillet, muhto ii son diktán mu vuolgit. Čohkkedin fas ja moai válddiime giehtafákki. Dikten su moatte háve vuoitit, fággádalaime sihke olgeš- ja gurotgieđain.
Go mun vuiten, de ribahin moddjestit, dalle maid rievddai miellaláhki. Mus lei miella vuolgit ja loahpas válden garrasit, ja son fierralii suffás eret. Mun jorggihin, ja fáhkka stirddui mu rumaš ja visot čáhpodii, čilgii gillájeaddji dikkis.
Galgá golbmii dearpalan
Áktor Karoline Gjønnes-johansen jearrá diehtá go gallii áššáskuhtton almmái lea dearpalan su. Dasa vástida gillájeaddji ná:
– Mun sáhtán dušše lohkat dás, golbmii, vástida son gažaldahkii ja čájehii diggái háviid oaivvis. Sutnje dovdo čuohcame dovdduide go čilge mii galgá dáhpáhuvvan dan eahkeda. Son imašta manin áššáskuhtton almmái ii leat ovdal čuojahan veahki go čuoččuha ahte dáhpáhus galgá geavvan ihkku.
– Mun morihin, jerren sámegillii gos bat mun lean, dadjá gillájeaddji. Son čilgii dárogillii dikkis. Son lohká muitit ahte áššáskuhtton almmái garrudii ja dearppai dávviriid.
– Go nuppes morihin, de geahččalin čuožžilit. Mus ledje nalas buvssat ja geahččalin rohttet ala. In nagodan čuožžilit. Oidnen sus lei juoga gieđas, dadjá son.
Go fas morihii, de oinnii son dihto ambulánsavuoddji guhte jeđđii su ja logai gal dat manná bures, ale nohka.
– Muittán dalle lei beaivvádat, muittán dušše smávva oasážiid. Boahtte muitu lea operašuvdnabeavddis. Mus leat leamašan ollu bákčasat, oaivi lei dego luoddanan, dadjá son dikkis.
Man ollu galgá návddašan alkohola
– Maŋŋá go bođiime campingvognii, de álgen mun ge návddašit alkohola, vástida son go áššáskuhtton albmá advokáhtta jearrá gii ja man ollu goabbáge lei juhkan dan eahkeda. Áššaskuhtton albmá advokáhtta Hans Arne Nyseter jearrá man ollu gillájeaddji lei juhkan ja makkár alkohola, dasa vástida gillájeaddji:
– In lean badjelmeare juhkan. Lea váttis diehtit man ollu, muhto lei dušše vuolla maid jugaime. Eai lean badjel 10 vuola, vástida almmái dikkis ja biehttala eará alkohola juhkan dan eahkeda.
– Muittán visot eahkedis, dassái go dearpalii mu, dadjá son.
Advokáhtta Nyseter háliida diehtit sullii goas lea dat dáhpáhuvvan. Dasa vástida gillájeaddji ná:
— Lei veaigin, ii lean sevnnjodan. Oidnen joga, vástida son.
Gillájeaddjis ja áššáskuhtton albmás leat goabbátlágán čilgehusat dasa mii galgá dáhpáhuvvan.
Hirpmástuvvan čuoččuhusaide
Áktor Karoline Gjønnes-johansen jearrá makkár jurdagat leat sus go áššáskuhtton almmái lea čilgen ahte son fallehii su ja son šattai heahtedorvvus várjalit iežas.
– Mun lean hirpmástuvvan su čilgehusas. Nu go son lea čilgen ii leat mu láhttenvuohki. Mun barggan olbmuiguin, anán fuola olbmuin ja mus lei maid hui miella fuola váldit sus, vástida gillájeaddji.
Ii dovddas sivalažžan
Áššáskuhtton almmái ii dovddas sivalažžan iige dovdda geatnegahtton buhtadusa máksit gillájeaddjái. Gillájeaddji gáibida buhtadusa ja gokčat goluid mat leat čuožžilan.