Vuosttaš geassecampa lei mánáid miela mielde
Álttá Siidda kulturviessu lágidii sámi geassecampa mánáide borgemánu 6. ja 7. beaivvi. Sámi geassecampas lei ulbmil oahpahit mánáide sámi vieruid, historjjá ja maiddái suohtastallat, ja lihkostuvvui nu bures ahte livččii niehku joatkit dainna.
16 máná stoagadit fiervvás Amtmannsnesas Álttás bearjadaga, go lea geassecampa nubbi ja maŋemuš beaivi dán hávvái. Muhtimat viegadit olggos sisa lávus, earát fas čohkkájit dollagáttis ja guldalit muitalusaid.
Álttá Siidda kulturviessu lea gávdnan ráfálaš ja fiinna báikki gosa ceggii lávu ja bovdii mánáid boahtit geassecampii.
Lávvu lea ceggejuvvon fiinna gieddái mii lea mearragáttis. Olggobealde lávu lea čoarvi ceggejuvvon, masa lea darvehuvvon suohpan. Mánát duos dás vihket, dohppejit suohpana ja álget njámmat dan. Ja de njoarostit. Dát mánát eai leat dovdan nubbi nuppi ovdalaččas, muhto orrot šaddan buori olbmážat maŋŋel go leat hervvoštallan guokte olles beaivvi.
Sieideáhkku lei amas mánáide
Buori vásáhusain čoggojit ollu ságat, ja dovdo earenoamážit mánáin. Mánáin ledje ollu suohttasat maid háliidedje muitalit ja máhttu maid háliidedje čájehit.
– Mii leat málen govaid. Muhtimat leat málen áhku ja muhtimat leat málen eará diŋggaid. Mii leat leamašan dan áhku luhtte, Gorravári vuolábealde, dahje dan sáhttá gohčodit sieideáhkkun dahje «Seidekjerringa», lohká Thea Madeleine Skum, gii lea searvan geassecampii.
Gorravári vuolábealde lea stuora sieidi mii lea oaidnit dego áhkku ja gohčoduvvo sieideáhkkun. Dan sieiddi lusa sáhttá vázzit Amtmannsnesas, fiervvás vázzá Gorravári guvlui ja čuovvu bálgá mii manná várregilgga.
– Sieideáhkku lea mearrasámiid ipmil dáppe min guovllus. Mun lean muitalan muitalusaid dán áhku birra ja muđui dábáláš sámi muitalusaid. Mii máliimet govaid maŋŋel go bođiimet sieideáhku luhtte, ja fuomášeimmet ahte eai olbmot goit dieđe gos dat sieideáhkku lea. Nu ahte guovttis máliiga govvagalbba, man mii áigut geiget Álttá suohkana kulturossodahkii vai ceggejit deike, lohká Brita Julianne Skum, gii ovttas Monica Michelseniin lágida geassecampa.
Mánát eai muital dušše suohttasiid, muhto maiddái unohisvuođa maid sii vásihedje go ledje sieideáhku luhtte.
– Eai galgga fieradit ruskkat luonddus. Sieideáhku luhtte ledje dievva ruskkat maid olbmot leat oaffaruššan. Doppe ledje earret eará plastihkkastohkosat, tampoŋŋa mas lea plastihkka, pose ja isopora. Mii leat oahppan ahte galgá dušše oaffaruššat diŋggaid mat šaddet eanamin, lohká Thea Madeleine.
Mánáin lea leamašan somá
Mánát geat leat searvan geassecampii leat sihke sápmelaččat ja dáččat. Ii oktage huma sámegiela, muhto doppe leat máŋggas geat ipmirdit sámegiela.
– Mii leat bassan biepmu dolas ja njorostallan, lohká Anna Olivia Rapp Adolfsen.
– Mii leat beassan gálašit mearas, ja muhtimat leat beassan nohkestit lávus duljiid alde. Mii leat maid oahppan ivnniid sámegillii, lohká Lisa Sivertsen Pedersen.
Dát golbma máná geaid Ávvir lea jearahallan eai loga láittastuvvan veahášge. Sii eai beassan gal idjadit geassecampas, korona geažil, vaikko livččii hállu, muhto leat goitge duhtavaččat go besse guokte beaivvi ovttastallat. Lisa árvala cegget eambbo lávuid vai sii čáhket oađđit, jus nuppes lágiduvvo. Buot golmmas searvvaše nuppes. Sii muitalit maid manne sii leat geassecampii hálidan.
– Mun háliidin oahppat sámi kultuvrra birra ja suohtastallat, lohká Thea Madeleine.
– Ja deaivvadit ođđa olbmui guin, lasiha Lisa, gii lea ovttaoaivilis Thea Madeleiniin.
Plánegoahtiba boahtte jagi geassecampa
Álttá siidda kulturviesu bargi Brita Julianne Skum muitala ahte sii leat Álttá suohkanis ja Sámedikkis ožžon doarjaga lágidit geassecampa, ja lohká leamašan nu hirbmat somán.
– Lea mannan nu máilmmi bures, ja sávvamis lea dá juoga mii šaddá jahkásaččat dáppe Álttás. Boahtte jagi galggaše eambbo beaivvit, go mis ledje guokte beaivvi beare unnán. Dát gal lei nu somá, go nu olu mánát vel bohte. Mánát lohke «Mii leat leamašan beare guhká ruovttus», lohká Brita Julianne.
Juste go humadan Brita Julianniin, de čuodjagođii Mari Boine šuokŋa «Triobihtá lávlla», ja lávus bohte mánát olggos geat ovdanbukte dánssa ovtta unna mearradivrráža birra, mii eallá fiervvás geđggiid luhtte. Dan divrri birra leat sii oahppan geassecampas ja dánssa vel ráhkadan dasa.
– Go oidne mo luođi mielde sáhttá dánset, de lea áibbas eará máilbmi daidda, atne nu máilmmi somán dan. Dat lea juoga mii lea oahpis, lea dego juogalágan dorvvolašvuohta luođis maid dovde. Ledje ihán nu čeahpit, dadjala Brita Julianne ovdal go mánát jearraledje okte vel ovdanbuktit dan dánssa.
Brita Julianne muitala ahte dát geassecampa šattai fáhkka. Soai leaba Monicain ohcan doarjaga
dálvet juo, muhto de bođii korona ja bissehii buot plánaid. Dál, moadde vahkku ovdal geassecampa, bođiige duođaštus ahte oažžuba doarjaga. Sudnos lei geasseluopmu, muhto mearrideigga goitge lágidit dan, go juo leaba ožžon doarjaga. Niehku lea joatkit dainna juohke jagi.
– Jus boahtte jagi šaddá geassecampa, de galgá sadji eambbo mánáide. Ja de mis gal galgá fanas maid. Moai dál juo plánegohte boahtte jagi geassecampa, go de galgá bistit guhkit go guokte beaivvi ja de mii gal soaitit idjadit maid. Eat mii sáhte goitge guođđit lávuid. Čakčaluomus soite maid doallat dakkára, jus ožžo doarjaga, muitala Brita Julianne.
Brita Julianne ja Monica rámideaba olbmuid go leat leamašan nu veahkkát.
–Amtmannsneassa gilisearvi lea buktán evttohusaid gos mii sáhttit leahkit ja gosa mii sáhtášeimmet cegget lávuid, gosa mii sáhttit guođđit biillaid ja nie ain. Sii sávve midjiide bures boahtima. Ramirent ges buvttii midjiide hivssega nuvttá, lohká Brita Julianne
– De leat mii vel ožžon vuojihanveahki Kårhamn Sea-adventures, lasiha Monica Michelsen.