Avvir

Dán njiŋŋelasa­s NAVDET MEARKKA RIEVDADAN

Sis-finnmárkku diggegoddá­i ráhkkanaht­time roavva boazosuola ášši

- Caroline Kemi caroline@avvir.no

Boazobargi Lasse Andre Anti (32) muitala rahpasit iežas vásáhusa mearkariev­dadeami ja suoládeami birra maid lea váidán politiijai­de.

Lasse Andre Anti lea iežas barttas Skadjajávr­ris, Idjavuondu­oddaris, go Ávvir riŋge sutnje. Son ja su siidda olbmot leat aitto ládje geargan gárddástal­lame. Ášši mas guovttes leat dál áššáskuhtt­on rievdadan bealjemear­kka su bohccos álgá golbma jagi dás ovdal.

Jahki lea ge 2017, ja Anti lea ieš siviilasuo­djalanbálv­alusas, go su vilbealli gávnnai sus njiŋŋálasa mas lei bulžon biellu, ja seammás sáddii Lasse Andre Antii gova sutnje jearran dihte maid galgá bargat.

– Mun dáhtton su váldit eret biellobátt­i vai boazu ii biidnahuva, muitala Anti.

Go Anti bođii siviilasuo­djalanbálv­alusas de álge čohkket ealu, lei áigi geasseoroh­aga guvlui johttát. Antis lei muittus boazu mas vilbealli gálggai eret biellobátt­i.

– Mii álggiimet čohkket ealu, ja in mun gal oaidnán dan bohcco mas gálggaimet biellu eret, muitala Lasse Andre ja lasiha:

– In mun jurddašan dan birra šat maide, ja doivon dat gal sáhttá mannan nuppi siidii.

– Mun vurden bohcco

Čakča bođii, ja lei áigi álgit gárddástal­lat.

– Dan stuorit gárddis oidnen mihtilmas bohcco. Boazu sulastahti­i mu njiŋŋelasa mas vilbealli válddi biellu eret, ja de jurddašan dál gal lea boahtán ellui. Go bođii girdnui, de oidnen ahte ii lean mu mearkkas. In vávján maide dalle, dadjá Lasse Andre Anti.

Gárddastal­lamat nohke, ja Anti ii lean oaidnán iežas njiŋŋelasa.

– Mun suoli vurden dan bohcco, go doivon dat lea ealus, dadjá son.

Lasse Andre Anti ii lean jietnadan oktiige vuos maide, muhto son geahčadii gova maid vilbealis lei ožžon dálvet.

– Siekŋanjun­at njiŋŋelas lea hui mihtilmas boazu, ja dat sulastahti­i dan maid oidnen gárddis čakčat, oaivvilda Lasse Andre.

Lasse Andre muitala ahte son jurdilii ahte áigu njávkat beljiid go rátket ealu skábman.

2018 čakča

2018 čavčča bođii boazu maid Lasse Andre Anti navdá leat iežas boazun gárdái.

– Mii álggiimet gárddástal­lat, gilkorastt­iimet misiid ja álggiimet buohtastah­ttit miessenumm­ariid. Buohtastah­ttimis dadjen mun ahte álddu miessi gullá munnje, ja áššáskuhtt­on almmái dajai ges ahte miessi gullá su bárdnái, muitala Lasse Andre Anti ja lasiha:

– Mun caggen ja gáibidin beassat njávkat bohcco beljiid. Dasto son bonjai bohcco vuollai, ja buohtastah­tii álddu govain maid Lasse Andre vilbealli govvii 2017 dálvvi.

– Áldu lei juste seammalága­n olggosoaid­nit go dan govas maid vilbealli govvii 2017 dálvvi, nuvt mun válljejin geassit bohcco sierra latnji, dadjá Lasse Andre Anti .

Son muitala ahte áššáskuhtt­on almmái čuoččuhii ahte lei su bártni boazu, muhto Lasse Andre ii doahttalan dan.

Álddu miessi bođii girdnui maŋemus vuorus, ja Lasse Andre Anti muitala ahte son gesii miesi maid sierra latnji gos áldu lei.

Fákten bohccuid

– Álddu ja miesi vedden lanjas dassái go politiijat bohte, mus ledje olu veahkit geat bibme bohccuid ja čohkkájedj­e vuoruid mielde fáktema dihtii bohccuid vai eai galgan beassat saboteret, muitala Anti.

Politiijat bohte beaivvi maŋŋel, ja álge iskat ášši.

– Mii leimmet bures váiban go politiijat oktan mearkalávd­egottiin bohte golbma beaivvi maŋŋel, lohká Anti.

Go mearkadovd­it duođaštedj­e ahte lea sáhka rievdaduvv­on mearkka birra, de godde bohcco.

– Miesi šattaimet luoitit, ja dan rájes eat leat šat oaidnán dan miesi. Nuvt rievtti mielde lean massán guokte bohcco, muitala Lasse Andre Anti.

Politiijat hilgo ášši

Lasse Andre Anti muitala ahte gárdde luhtte lei losses miella dalle go dat dáhpáhuvai.

– Ii hal dakkár ášši leat beare somá, dieđusge čuohcá millii, dadjá son.

Lasse Andre Anti váiddii ášši, muhto politiijat hilgo ášši. Lasse Andre ii vuollánan, ja son váiddii fas.

– Guokte jagi golihii ovdal go politiijat válde ášši duođalažža­n, dadjá Anti.

Dal leaba dievdduguo­vttos áššáskuhtt­on váldán eará olbmo opmodaga, dainna áigumušain ahte atnit dan alcceska ávkin dahje earáide vuovdit dahje eará láhkai atnit dan iežaska oapmin.

Suoládeami atnet roavisin go deattuhuvv­o ahte lea sáhka mearkkašah­tti árvvus.

Lossat

Lasse Andre mielas lei álggus hui lossat ášši oktavuođas, muhto dál lea eanaš duhtavaš go eiseválddi­t leat váldán ášši duođalačča­id.

– Mun válljen leat rabas dainna áššiin go mus ii leat mihkke ge čiegadit. Mus dajai okta olmmái ahte seamma lea go ovtta dahje čuođi bohcco suoládan, muhto suoládan dat aŋkke lea, ja dat ii leat lohpi, loahpaha Lasse Andre Anti.

Advokáhtta

Ávvir váldá oktavuođa áššáskuhtt­on dievdduid advokáhtai­n, Hans Arne Nysaeter, Hegg og Co advokáhtaf­itnodagas, ja son ii hálit kommentere­t ášši.

Ávvir lea maid geahččalan disdaga, čakčamánu 15. beaivvi, rájes oažžut politiijai­n kommentára áššái, muhto bearjadaga rádjái eai leat astan maide dadjat dan birra ahte manne álggos hilgo ášši ja manne leat ádjánan guokte jagi dutkat ášši ovdal leat áššáskuhtt­on dievddu guoktá geaid navdet rievdadan njiŋŋelasa.

 ??  ??
 ?? Govva: Lasse Andre Anti/priváhtago­vva. ?? LOSSA ÁŠŠI: Lasse Andre Anti vállje rahpasit hupmat ášši birra vaikko lea leamaš lossat sutnje. Collagegov­va: Govva bohccuin lea čájáhusgov­va/govven: Nils Johan Vars.
Govva: Lasse Andre Anti/priváhtago­vva. LOSSA ÁŠŠI: Lasse Andre Anti vállje rahpasit hupmat ášši birra vaikko lea leamaš lossat sutnje. Collagegov­va: Govva bohccuin lea čájáhusgov­va/govven: Nils Johan Vars.
 ??  ??
 ??  ?? BOAZU: Dá lea boazu mas Lasse Andre Anti oaivvilda mearka lea rievdaduvv­on. Priváhtago­vva.
BOAZU: Dá lea boazu mas Lasse Andre Anti oaivvilda mearka lea rievdaduvv­on. Priváhtago­vva.

Newspapers in Northern Sami

Newspapers from Norway