– Stáhta ii leat lobihuššan
Ráđđehusadvokáhtta čuoččuhii iežas loahppasártnis Nuorta-finnmárkku diggegotti Deanulága rihkkunáššis, ahte stáhta ii leat lobihuššan Deanučázádaga vuoigatvuođalaččaid ektui go ráđđádalai Suomain ođđa Deanusoahpamuša.
Loahpalaš sátnevuorus čuoččuhii ášši vástideaddji, ráđđehusadvokáhtta Helge Røstum, ahte Deanusoahpamuš lea lobálaš njuolggadus.
– Das ii leat dahkkon makkárge duođalaš áššemeannudanlobihisvuohta. Norgga Deanusoahpamuša ráđđádallangotti stáhta áirasat eai leat rihkkon nationála ja riikkaidgaskasaš lágaid, álggahii ráđđehusadvokáhtta Helge Røstum.
Son muittuhii ahte dás lea dehálaš muitit ahte vuolggasadji Deanusoahpamuššii lei ahte dalá Deanusoahpamuša hálddašeami njuolggadusat eai addán vejolašvuođa geahpedit luossabivddu. Lei hirbmat dárbu geahpedit luossabivddu. Dasa ledje buot bealit ovttaoaivilis ja lei hoahppu dan dahkat.
– Lei dárbu ásahit njuolggadusaid jus galggaimet sáhttit várjalit sámi kultuvrra Deanuleagis. Dušše luossabivdomuddema bokte lei vejolaš seailluhit sámi kultuvrra, logai ráđđehusadvokáhtta Røstum.
Suoma beale turistabivdu geahpeduvvui
Son ii jáhke Deanuleagi báikeolbmot livčče sáhttán buoret soahpamuša olahit Suoma eiseválddiin jus sii livčče šiehtadallan.
– Lea váttis oažžut buori soahpamuša eará riikkain. Ferte dás muitit ahte Suoma bealde leat huksemin nana báikkálaš turistaealáhusa. Dan ferte Norga dohkkehit. Stáhta bealis eat navdde ahte livččii lean vejolaš buoret soahpamuša olahit. Nu mo Helge Samuelsen ja Inge Dulin duođašteaigga, de lea váttis oažžut Suoma čuovvulit dáža oaivila. Mii fertet maid muitit ahte vuosttaš geardde oaččuimet Suoma beale turistaguolásteami regulerema vuollái, lohká ráđđehusadvokáhtta Helge Røstum ja čilge reguleren áimmahuššá buriid ulbmiliid.
LOGA MAID: Norgga stáhta vihtan, Inge Dulin, logai diggegottis ahte eai oaidnán vejolažžan botket Deanusoahpamuša ráđđádallamiid
Eai leat gávpalan vuoigatvuođaiguin
Ráđđehusadvokáhtta Røstum ii lean ovttaoaivilis Deanučázádaga Luossabreavaeaiggádiid (DLB) čuoččuhusain ahte Norga lea gávpalan priváhta vuoigatvuođaid go dat lea čielga ášši. Muhto leat nagodan geahpedit luossabivddu mealgat. Su mielas lei sihke Sámedikkis ja Deanučázádaga Guolástanhálddahusas
(DG) vejolašvuohta váikkuhit sihke ráđđádallanbargui ja dan bohtosii.
– Juovlamánu 2015:s sáddii Norga ja Suopma oktasaš preassadieđáhusas ahte sii ledje soahpan Deanučázádaga guolásteami. Eat mii ožžon makkárge vuostálastima Sámedikkis ja DG:S, lohká ráđđehusadvokáhtta Helge Røstum.
Son imašta manin Sámediggi ja DG váidalit ahte eai leat ožžon dieđu go ovddeš DG stivrajođiheaddji Helge Samuelsen ii dahkan dan. Røstum deattuhii ahte DG ja Sámediggi leat ožžon ollislaš vejolašvuođa váikkuhanválddi. sihke soahpamuša ja guolástannjuolggadusaid ektui. Røstum čilge ahte njuolggadusaid rievdadeapmi ii leat bággováldin dahje gávpaleapmi earáide.
Ráđđádallamat boatkanedje Svanhovd čoahkkimis
Svanhovd čoahkkimis bisánedje Norgga ja Suoma ráđđádallamat. Ráđđehusadvokáhtta Røstum čilge ahte dalle fertejedje loktet ráđđádallamiid stáhtaráđi politihkalaš dássái.
– Stáhta ii oainne dan čuohcat ovttasráđiidgeatnegasvuhtii, iige dat hehtte čovdosa gávdnat go ráđđádallamat boatkanit ja das maŋŋá dieđihit maid sii ledje ovttas soahpan Suomain. Stáhta han diđii juo makkár oaivil báikeolbmuin lea Mátta-suoma bartaeaiggádiid ektui. Eai Suoma bartaeaiggádat leat ožžon vuoigatvuođaid mat váikkuhit lobiheamet guolástanvuoigatvuođaide dahje ahte sii leat ođđa vuoigatvuođalaččat, čilgii ráđđehusadvokáhtta Røstum.
Son deattuhii ahte jus ii leat vejolašvuohta olahit ovttaoaivilvuođa, del lea stáhtas loahpalaš mearridanváldi.
Dárbu geahpedit fierbmebivddu
Ráđđáhusadvokáhtta Helge Røstum čilge ahte Norgga stáhta oaivvilda ahte sii leat sihkkarastán ja várjalan Deanuleagi álbmoga sámi kultuvrra go lea nagodan geahpedit guolástannoađi Deanučázádagas, ii dušše turistabivddu, muhto maiddái báikkálaš bivddu.
– Nu mo Helge Samuelsen čilgii, de eai leat gallis geat bivdet miessemánus ja borgemánus, dehálamos mánut leat geasse- ja suoidnemánut. Buođđun oaččui golbma beaivvi, muhto eará fierbmebivdu guokte beaivvi. Fierbmebivdduin goddá eanemus luosa Deanus, lohká Røstum.
LOGA MAID ÁŠŠI: – Oaččuimet olles áiggi dieđu soahpamuša birra.
Son deattuha ahte oppalaččat ii leat stáhta rihkkon báikkálaš vuoigatvuođaid SP 27 siviila ja politihkalaš konvenšuvnna ektui, ja danin ii leat stáhta doaibma lobiheapmi.
40 čoahkkima dollon
Ráđđehusadvokáhtta Røstum lohká ahte ášši vuolggaheaddjit váidaledje ahte eai leat čállon referáhtat dan birrasii 40 ráđđádallangodečoahkkimis, vaikko dat sáddejuvvojedje maŋŋit.
– Das ii leat duođaštuslaš mearkkašupmi go sihke DG ja Sámediggi ledje aktiivvalaččat mielde álgočoahkkimiin gitta 2015 rádjái, erenoamážit mat gusket guolástannjuolggadusaide. Stáhta lea ollislaččat duođaštan mo dilli lea leamaš. Stáhta oaivila mielde lea duođaštuvvon ahte lei olahuvvon ovttaoaivilvuohta ráđđádallamiin Roavvenjárggas ja juovlamánu 2015:s.
Lohká nu mo Inge Dulin čilgii, de eai boahtán dehálaš ođđa áššit dan maŋŋá mo báikeolbmot oidne ášši. Ášši digaštallui vuđolaččat Stuorradikkis ja Stuorradiggi mieđihii soahpamuša vuolláičállimii.
Stáhta mearrida
Ráđđáhusadvokáhtta Helge Røstum ii lean ovttaoaivilis vuoigatvuođalaččaiguin geat čuoččuhit ahte Deanusoahpamuša njuolggadusat leat lobiheamit, go njuolvulit báikkálaš hálddašeami.
– Ii stáhta leat addán iežas bajit dási hálddašanovddasvástádusa earáide. Báikkálaš guolástanvuoigatvuođat eai hehtte Norgga stáhta rievdadeames regulerenhálddašeami áimmahuššan dihtii riggodaga, deattuhii ráđđáhusadvokáhtta Helge Røstum.