II VUOLLÁNAN OVDAL GO FAS beasai áhčis lusa
Guovdageaidnulaš Susanne Elisabeth Siri lea jorran Hámmerfeastta buohcceviesus maŋemus jahkebeali ja lea golbmii jo vásihan unohis vásáhusaid iežas áhči buozalmasvuođa dihte.
Sullii jahkebeali áigi buohccái Susanne Elisabeth Siri áhčči, Anders P. Siri, ja sáddejuvvui Sea King helikopteriin Guovdageainnus Hámmerfestii. Nieida, gii lea registrerejuvvon oapmahažžan vulggii áhčis mielde buohccevissui.
– Dál letne maŋemus guhtta mánu jorran olggos sisa dáppe buohcceviesus, ja lea leamaš heajos vásáhus measta juohke háve go letne leamaš dáppe, dadjá son.
Sáddejuvvui ruoktot
Moadde vahkku lei jo Ánte veallán buohcceviesus nu ahte ii lean dahkkon mihkkege ja dolkan nieida válddii oktavuođa doaktáriiguin. Son čilgii ahte dál son váldá áhči mielde biilii ja vuoddjá Romsii, dat ii mana čađa ahte olmmoš gii lea buohcci ii oaččo makkár ge veahki.
– Doaktárat válde de mu duođas ja lohpidedje suojusgovain ja ultralydain iskat geahppáid ja váimmu. Mun vuoddjájin Guovdageidnui ja ovdal go ollejin Áltái, de riŋge áhčči ja muitala ahte son sáddejuvvo ruoktot, muitala Siri.
Go Ánte ollii Guovdageidnui, de čájehuvvui ahte sus lei sihke geahpesboalddáhat ja čáhci geahppáin.
Massán luohttevašvuođa
Dál leaba áhčči ja nieida vuohon Hámmerfeastta buohcceviesus vaikko leaba geahččalan beassat Romssa buohccevissui. Dohko eaba leat beassan, ja ágga maid sudnuide leat čilgen lea ahte buohcceviesus eai leat doarvái ákkat sáddet Romsii ja ahte Ánte ii leat doarvái buohcci.
– Mun in ipmir, jus eambbo buohcci vel šaddá, na de gal eai šat dárbbat Romssa birra gal jurddašit, dadjá nieida ja šuohkiha.
– Dál lea áhčči medisiinnalaš ossodagas, ja dohko gal eai luoitte mu vaikko lean oapmahaš. Diehtu maid lean ožžon lea ahte jus háliidan hupmat suinna, de ferten su váldit mielde feaskárii. In mun hálit goddit ge iežan áhči, go sii han dihtet ahte son ii gierdda sirdojuvvot, joatká son.
– Giella lea oadjebasvuohta
Ánte gii lea badjel 81-jahkásaš lea agibeaivvi hupman sámegiela ja nieida vuorjašuvvá dainna go áhčči ii beasa hupmat sámegiela doaktáriidda. Son muitala ahte leaba geahččalan oažžut dulkka, muhto diehtu maid leaba ožžon lea ahte dulka ii leat buohcceviesus ja ahte sáhttá telefovnna bokte dulkot.
– Telefovnna bokte dulkot áhččái geas lea gulluapparáhta goappašat beljiin, na das gal ii šatta mihkke, oaivvilda Susanne Elisabeth
Siri ja muitala ahte son ja sámegiella leat oadjebasvuođat Ántii buohcceviesus.
– Go buozat ja oaivvis leat eará jurdagat, ja de galggat dárogillii álgit dan muitalit. Olmmoš ii nagot ja oba gillege muitalit iežas baluid, morrašiid ja bákčasiid amasgillii, dadjá son.
– Ii leat imaš go ii leat luohttámuš
– Dien ahkásaš dievdoolmmoš go áhčči lea, sii leat oahppan ahte eai galgga váidalit, eai ge huma bákčasiid birra, de livččii giella sin oadjebasvuohta. Mun in dovdda ahte lean deike nu bures boahtin ja ii leat imaš go mus ii leat luohttámuš Hámmerfeastta buohccevissui go sii gielistit ja eai astta vuordit dassái buohcci buorrána ovdal go sáddejit ruoktot, dadjá Susanne Elisabeth Siri ja lasiha:
– Áhčči lea maid massán luohttámuša deike, son dadjá ieš ahte jus son šaddá dáppe leat akto, de šaddá dat su jápmin.
– Leat čoavdán ášši
Go Ávvir oažžu Finnmárkku buohcciviesu gulahallanhoavdda Eirik Palma ságaide, de muitala son ahte sii leat bargan dáinna áššiin ivttá rájes ja leat dál čoavdán ášši nu ahte pasieanta lea ožžon oktolanja.
– Mis leat leamaš hástalusat njoammuneastadeami ektui, muhto dál lea goit nu ahte pasieanttas lea oktolatnja ja de lea maid vejolaš ahte oapmahaš sáhttá leat su luhtte, dadjá Palm.
Maŋŋel koronadávdda leavvama Hámmerfeastta buohcceviesus, de leat maid sii šaddan gáržžidit ollu eastadan dihte ođđa njoammumiid.
– Mii eat háliidivčče ođđa koronanjoammumiid buohcceviesus ja danne lea dađi bahábut áigi goas oapmahaččat sáhttet leat guossis gáržžiduvvon, čilge gulahallanhoavda.
Dulka beaivet
Son muitala viidásit ahte sii váldet sámegiela ja sámegielat pasieanttaid duođas, muhto sis dađi bahábut ii leat dulka buohcceviesus eará go beaivet.
– Eahkediid lea telefovnna ja video bokte dulka, beaivet gal lea fysalaččat báikkis, dadjá Palm.
– Go eahkediid ii leat dulka, manne de eai sáhte oapmahaččat dulkot go leat giellahástalusat?
– Nu guhká go lea vejolaš njoammuneastadeami ektui, de ii leat mihkke váttisvuođaid ahte oapmahaččat dulkojit. Muhto mii fertet muitit ahte miehtá Norgga lea dál dakkár spiehkastandilálašvuohta maid lea dehálaš eastadit, dadjá Palm.
Ávvir váldá fas oktavuođa Susanne Elisabeth Sirin ja son duođašta ahte pasieanta lea ožžon oktolanja ja ahte son dál beassá leat áhčis luhtte go son háliida.
– Dá lea buorre álgu, dadjá son.