Dáiddačájáhusain ÁVVUDA «ÁHKUID»
Beannot mánu lea dáiddára Hilde Skancke Pedersena sierradáiddačájáhus «Vuoiŋŋastat» oaidnin láhkai Sámi Dáiddaguovddážis (SDG) Kárášjogas. Su dáiddačájáhus deavdá buot SDG lanjaid ja lea okta dain stuorámus čájáhusain maid okta dáiddár lea goassege čájehan dás.
Lávvardaga, miessemánu čihččet beaivvi, rahppo dáiddára Hilde Skancke Pedersena sierradáiddačájáhus Sámi Dáiddaguovddážis (SDG). Son lea golbma vahkku ádjánan cegget dáiddačájáhusa SDG:I, mainna lea bargan olu jagiid. Čájáhus bistá gitta geassemánu 20. beaivái.
Dáiddár seavvá fárrui gaskamuš sálii, gos čájeha «Áhkut» dáidaga mii deavdá olles lanja.
– Mun lean olu jagiid govven dáid fiinna Guovdageainnu nissoniid. Sii leat duođaid albma kulturguoddit ja sis lea juohke beaivvi gákti badjelis. Ii leat nu váralaš makkár juolgebivut leat árgabeaivvis. Amas eai galbmo, de velá nahkehit erenoamáš ullobáiddiid gávtti badjelii. Ullobáiddit leat hervejuvvon bohcco-, njuorššu-, goaskin- dahje eará govaiguin, dahje šelggonliivvain. Buohkain lea dieđusge sámegahpir badjelis. Mu mielas lea dat nu fiinnis, álggaha Hilde Skancke Pedersen dáiddačájáhusa láidesteami.
Pedersen lohká vaikko son lea seamma ahkásaš, de orru dáid Guovdageainnu nissoniid doaibma nu diehttelas. Su mielas ánssášit dát doaimmalaš nissonat rámiduvvot ja ávvuduvvot.
Rápmonveara
Dáiddár Hilde Skancke Pedersen muitala son lea jearran lobi govvidit nissoniid vássán 10-15 jagi. Muitala ahte juohke beaivvi hurgalit dát nissonat su dálu meattá juogo soppiiguin, gieđavuolsoppiiguin, spárkkain, vázzinstuoluin dahje sihkkeliin.
– Mus lea njulgestaga miella čalmmustahttit sin, sin gárvodanvieru ja identitehta, go mun jáhkán dát vierru sáhttá farga jávkat. Dát eatnit ja áhkut leamaš mielde ovdánahttimin Sámi. Mu mielas leat sii sihke čaffat ja sávrrit iešguđet vugiin. Dasa lassin lea sis buorre mokta mii lea jur rápmonveara. Mii han dán áiggi fuoikut ja nimmurdit gilvvus, vaikko man buorre dilli de leš mis, čilge dáiddár Pedersen.
Deháleamos ahte bivvá
Dáiddár muitala iežas olu jagiid čohkken miehtá máilmmi tekstiillaid, maid árvideamis eanaš nissonat leat duddjon. Daid son lea gorron oktii dego ivdneriekkis.
– Dát ivdnásvuohta orru mu mielas govvideamen Guovdageainnu, mii soaitá leat dat sadji Sámis gos olbmot velá geavahit gávtti árgabivttasin. Vaikko nissonat cogget ivdnás ullobáiddiid, de orru sidjiide leamaš deháleamos ahte ullobáidi lea liekkas ja geavatlaš, lohká Pedersen ja čilge dát lea eambbo kulturgáhttema birra.
Dávviriid ođđasit geavahit
Dáiddáris Hilde Skancke Pedersenis leat oktiibuot 12 dáidaga dán čájáhusas, muhto sus lea maid dáiddariggi mas sáhttá oastit 45 oasi. Lohká earret «áhkut» dáidagis, de cuiggoda son servodaga eambbo ja čájeha čorpma. Čájáhusas lea máŋggabealat dáiddalaš lahkoneapmi, erenoamážit lea son geavahan olu geavahuvvon tekstiillaid maid lea háhkan earret eará oapmebuvddain.
– Dán vári lean hábmen geavahuvvon ránes t-báiddiiguin. Vilges muohttagii lean geavahan seaŋgaliinni mii vatná. Lean dieđus bassan buot tekstiillaid ovdal go geavahišgohten. Hámi dán várrái gávdnen muhtin váris Bearralvákkis. Lean gohčodan dan «Bassi várri», go mu mielas leat buot várit bassi várit. Mii galgat daid áimmahuššat, ii leat sihkar ahte várit bissot čuoččat jus ain stajidit nu mo ruvkebargguid bokte, čilge Hilde Skancke Pedersen ja lohká buot su dáidagat leat politihkalaš dáidagat.
Čiehka
Hilde Skancke Pedersen muitala jietna mii gullo dáiddačájáhusas lea Halvdan Nedrejord ráhkadan. Dan sáhttá guldalit čiegas ja olggobealde. Dáiddačájáhusuvssa báldii lea son ceggen «Čiega», man hámi lea viežžan jilliiguin ja holggaiguin mat mearrasápmelaččain leat fiervvás.
– «Čiehka» lea hearkivuođa birra. Doppe sáhttá čiehkadit dahje vuoiŋŋastit jus dan háliida. Liikon hui bures bargat dáiddarikkiiguin, go dalle ii leat juoidá maid dušše heŋget seaidnái. Mun han barggan scenagráfan Beaivváš teáhteris. Mu mielas lea latnja dehálaš, go dalle oažžu eará dovddu. Stábatgávttiin ožžon jurdaga ráhkadit dákkár stábattekstiila seainni, lohká Pedersen.
Čilge dat mii illudahttá su eanemusat lea go olbmot ožžot eará jurdagiid go oidnet su dáidaga, go justa dan maid son lei jurddašan. Dat muitala sutnje ahte su dáidagiid lea vejolaš tulkot.
Luonddu hearkivuohta
«Protected land» govaiguin háliida dáiddár váruhit buohkaid nuoskkideamis Sámi eatnama, sihke eiseválddiid, sin geat bohtet luonddu stajidit ja muđui álbmoga go eat nagot eastadit iežamet nuoskkideami. Pedersen muitala govva lea govvejuvvon muhtin boazodoalloguovllus Suomas.
– Dá lea mu vuohki dadjat ahte mii fertet suodjalit luonddu, lohká son.
Dáiddár muitala son lea geavahan olu dávviriid maid son lea geavahan eará bargguid oktavuođas dahje háhkan eará láhkai. «Árbi» dáidagis lea geavahan boares gožuduvvan ulloránu mii lea dugŋojuvvon.
– Dán ránu lean duokŋan gođđojuvvon ullobáiddiin. Olbmot geavahedje dávviriid dassážii go ledje oalát gollan. Dan eat daga dán áiggi, mii bálkestit ja oastit ođđa dan sadjái, lohká Hilde Skancke Pedersen.
Lanjas heaŋgájit maid 45 smávva dáidaga man alde leamaš láibesuvli. Daid ala lea son njuohtan govaid. Sierra lanjas fas heaŋgá «Magic Carpet» maid lea ráhkadan dálkkasskáhpuiguin.
– Mun vuovddán buot, earret “Čiehka”, loahpaha dáiddár Hilde Skancke Pedersen.
Son lea eret Hámmerfeasttas, muhto ássá dál Guovdageainnus. Su dovdosamos dáidda lea Sámedikki dievasčoahkkinlanja seainnis mii lea sárdnestuolu duohken.