ČUOČČUHA GIELDDA bargan dan maid sáhtte Arnara áššis
Givssidan-ášši Nuorta – ja Sis-finnmárkku diggegottis
Kárášjoga gieldda advokáhtta oaivvilda gieldda dahkan buot maid sáhtte Arnara áššis, eai ge váldde ovddasvástádusa Arnara vahágiidda.
Duorastaga lei maŋemus beaivi Arnar Vuolab Jørgensena diggeáššis Nuorta- ja Sis- Finnmárkku diggegottis. Son gáibida Kárášjoga gielddas badjelaš miljovnna ruvnno buhtadusa, vahágiid ovddas maid čuoččuha gillát go skuvla ii bissehan givssideami.
Gieldda advokáhtta Agneta Åsheim ii mieđit Kárášjoga gieldda sivalažžan, iige dohkket buhtadusgáibádusa. Son ii loga skuvlla meannudan ášši ávvirmeahttumiid, muhto baicce čuvvon oahpahuslága.
– Dahkan ollu
Åsheim oaivvilda ahte skuvlla ii sáhte sivahallat leamašan passiivvalažžan, go Kárášjoga gielda lea váldán givssideami duođalažžan go leat bidjan johtui máŋggaid doaibmabijuid. Advokáhtta gesii ovdan buot čoahkkinreferáhtaid, reivviid, láhkačállosiid ja skuvlla ja veahkkeinstánssaid raporttaid, mat čájehit ahte gielda lea geahččalan čoavdit ášši.
Åsheim čuoččuha ahte áššis eai boađe ovdan duođaštusat mat čájehit ahte Kárášjoga gielda lea sivalaš Arnar Vuolab Jørgensena vahágiidda. Dattetge ii šiite Åsheim ahte Arnar lea givssiduvvon Kárášjoga skuvllas.
– Ii oktage áššedovdi leat lohkan Kárášjoga gieldda sivalažžan, dadjá Åsheim.
Eará govva
Åsheim maid gesii ovdan Nrk-dokumentára «Brennpunkt», man oaivvilda čájehit áibbas eará gova go dan mii dokumeanttain boahtá ovdan. Åsheim dajai ahte dokumentáras muitaluvvo ahte Arnar rievddai heaju guvlui maŋŋá go bođii Kárášjohkii. Dasto čujuha ges raporttaide, main boahtá ovdan ahte sus lea leamašan buorre dilli Kárášjogas. Arnar ja su advokáhtta čilgeba diesa ahte Arnar heahpanii go ii lean lihkostuvvan vaikko fárrejedje eará báikái, ja danne son čiegadii váttisvuođaid.
Kompleaksa ášši
Åsheim oaivvilda ášši leat kompleaksan. Das leat máŋga beali ja sáhttet leat eará sivat Arnara váttuide. Son maid gesii ovdan ahte skuvlii lei váttis bissehit givssideami, earret eará go čuoččuhuvvon givssideaddjit eai dovdan iežaset givssideaddjin, vaikko Arnar lohká vásihan dan nu. Son namuhii psykologa Rørvik čilgehusa, gii logai ahte sáhttet eará dáhpáhusat maid váikkuhan Arnara eallimii.
– Áššis lea dehálaš čujuhit ahte skuvla lea čađat bearráigeahččan Arnara skuvladili ja geahččalan čoavdit áššiid. Maid vel lei skuvla galgat bargat, jearai advokáhtta dikkis.
Advokáhtta logai maid hui eahpečielggasin goas Arnaris lei heajos dilli ja goas lei buorre dilli.
– Leat olu fáktorat mat leat váikkuhan, ja doaivumis livčče sus seamma váttut vaikko makkár doaimmaid Kárášjoga gielda livččii álggahan, dajai Åsheim.
– Ii leat earáid duohken mearridit mii lea givssideapmi
Arnara advokáhtta Arild Kjaervik logai ahte áššis ii jerro lea go Arnar givssiduvvon skuvllas, iige lea go skuvladilli vaháguhttán Arnara. Gažaldat lea baicce geas lea ovddasvástádus váikkuhusaide maid givssideapmi lea dagahan.
Loahppaprosederemis ákkastalai Kjaervik earret eará ahte gielda lea čielgasit rihkkon oahpahuslága paragráfa 9A ohppiid skuvlabirrasa birra. Son čujuhii Oahpahusdirektoráhta johtočállosii mas čuožžu ahte givssideapmi árvvoštallo oahppi subjektiiva vásáhusaid mielde. Eará ohppiid dahje oahpaheddjiid oaidnu ii galgga njeaidit ovttaskas oahppi vásáhusa.
– Danne ii sáhte duššin dahkat dan maid Arnar lohká vásihan givssideapmin, lea njulgestaga loavkideapmi lohkat ahte dien mađe don fertet gierdat, lohká Kjaervik.
– Ii lean systema
Kjaervik maid gesii ovdan ahte skuvla ii leat nagodan systemáhtalaččat bargat givssideami vuostá, go guokte bearráigeahču duođaštedje ahte ledje rihkkon oahpahuslága, eai ge leat álggahan eaŋkiláššiid.
– Jus livčče álggahan eaŋkiláššiid, de livčče sihkkarastán ahte áššiid livččii sáhttán váidit ja oažžut meannuduvvot váiddaorgánain. In leat skuvlla dokumeanttain gávdnan earret go ovtta eaŋkilmearrádusa. Dat iige bissehan givssideami, go doaibmabidju ii doaibman. Eadni váiddii dan dalle, ja de livččii galgan skuvla fas álggahit eaŋkilášši, muhto nu ii geavvan, dadjá Kjaervik.
Son čuoččuhii maid gieldda čielgasit leamašan ávvirmeahttumin, eaige leat leamašan systemáhtalaš bargovuogit go dilli ii buorránan vaikko fylkkamánni cuiggodii ášši guktii.
Signálat dievva
Duođaštusain, maid Kjaervik gesii ovdan, čájehuvvo ahte Arnar lea buot dan golbma jagi go orui Kárášjogas signaliseren ahte sus ii lean buorre dilli skuvllas. Advokáhtta čujuhii Bup-ságastallamiidda, psykologa raporttaide, skuvlla oahppiárvvoštallamiidda main namuhit riidduid, hearkivuođa, ja eatni váidagiid skuvlii givssideami birra.
– Go geahččá daid dokumeanttaid oktan, de oaidná čielgasit ahte Arnaris ii lean beare buorre dilli skuvllas. Son lea givssiduvvon unnit dahje eanet golmma jagi áigodagas. Vaikko leat olu fuomášumi bidjan dasa ja diehtán su dili birra, de eai leat nagodan bissehit givssideami, dadjá advokáhtta. Son lasiha vel ahte gielddas orru áibbas boasttu fokus leamašan ja danne eai lihkostuvvan.
Arnara advokáhtta oaivvilda maid fárrema Arendalii nanu duođaštussan.
– Lea mearkkašahtti jahkebeali maŋŋel, go fárriiga Arendalii, de ii lean šat givssideapmi váttisvuohtan. Dát čájeha ahte Kárášjoga mánáidsuodjalusas ja gieldda bargiin lei boasttu fokus, oaivvilda Kjaervik.
Kjaervik ákkastalai maid ahte vaikko Arnar lei hearkkes mánná go álggii Kárášjohkii, de ii beasa goitge gielda eret ovddasvástádusas. Kjaervik oaivvilda ahte gielddas livččii baicce de vel garrasit fuolahanovddasvástádus go ožžo dieđu ahte Arnar lea erenoamáš hearki. Advokáhtta gesii maid ovdan lágamánneduomu man oaivvilda nannet dan čuoččuhusa.
Diggi cealká duomu áššis birrasii mánu geahčen.