Gákti ja gápmagat galget BOKTIT MUITTUID
Furuly boarrásiidsiiddus leat guhká jurddašan movt sáhttet láhčit dili sin sámi ássiide, vai besset dovdat gullevašvuođa iežaset kultuvrii.
Buhcciidruktui leat ásahan áicanlanja go sis leat ollu sámi ássit geat leat muittohuvvan. Doaibmajođiheaddji Solfrid N. Lund muitala ahte sis lei sávaldat láhčit fálaldaga sidjiide geat hupmet sámegiela, leat sápmelaččat ja earáide geat leat mánnávuođa rájes vásihan sámi kultuvrra birrasis.
– Leat árvvoštallan ásahit sámi ossodaga, go mis leat ollu ássit geat hupmet sámegiela ja nu lihkku ahte leat ollu bargit geat sámástit. Muhto leat gávnnahan ahte ii leat nohkka stuora vuođđu dasa, go leat nu earuhuvvon joavkkut iešguđet ossodagain. Mii jurddašit ahte dat dárbu lea sámi ássiin maid. Ii leat nu ahte dan dihte go sámegiela hupmet, de heivejit buohkat fárrolaga. Dalle jurddašeimmet ahte buoremus vuohki lea ásahit ovtta lanja, ovtta fálaldaga man buohkat sáhttet geavahit beroškeahttá guđe ossodagas leat. Mis lei latnja guoros dál, ja mearrideimmet dan váldit atnui, muitala Lund.
Sii leat bidjan nama Fjellstua, mii orui sin mielas heiveme go dat lea namma maid buohkat dovdet. Dohko leat juo čohkken pearbma mas ruhkosat ja lávlagat leat. Sis leat sálbmagirji, gávttit ja gápmagat.
Humadit oahpes ságaid
Sii ráhkadedje lanja njukčamánu 1. beaivvi, ja ossodatjođiheaddji Anne Britt Lantto muitala ahte sii leat juo váldán lanja atnui.
– Mus lei okta nisu mielde dáppe. De humadeimmet daid gápmagiid birra, ja jerren orrot go su mielas bures gorron gápmagat. Gávnnaime maid sálmmaid maid guldaleimme. Menestuvai hui bures čohkkát dáppe, gos oahpes diŋggat leat, čilge Lantto.
– Lea dehálaš oaidnit juoidá maid dovdá, ja oažžu vejolašvuođa searvat ságastallamii go lea juoga oahpis, lasiha Lund.
Ohcet eambbo biktasiid ja biergasiid
Sii jerre gieskat sosiála mediaid bokte leat go ovttasge sámi biktasat dahje ávdnasat. Ii leat vel okta ge váldán oktavuođa, muhto sii sávvet áinnas eanet diŋggaid.
– Mii sávašeimmet maid ahte muhtun boađášii doallat sálbmabottu dahje lohkanbottu. Vaikko leat bargit geat sámastit, de sis ii leat álo dilli, muhto livččii hui fiinnis jus beasašeimmet doallat dakkár deaivvademiid lanjas, lohká Lund.