– STÁDA II OAINNE min dárbbuid
– Boandda sisaboahtu ii govčča boandda bálkká iige investeremiid, lohká Máze boanda Johnny Haetta. Norgga boanddaidsearvvit leat botken eanandoallošiehtadallamiid go stáda ii dáhto loktet boanddaid dietnasa nu go gáibiduvvon.
Nu go earáge boanddat, de Johnny Haetta beaivválaččat dikšu šibihiid ja čorge náveha vai norgalaš oažžu kvalitehtabuktagiid. Miljovnnaid ruvnnuid ovddas šaddá maid investeret vai gokčá dálá gáibádusaid. – Dálá sisaboahtu ii govčča boandda bálkká iige investeremiid, lohká Máze boanda.
Sosiála mediain lea ollu stuibmi. Návehiid, tráktoriid ja gittiid govat oidnojit ja juogaduvvojit beaivválaččat. Boanddat eai leat duhtavaččat.
Mannan vahkkoloahpa akšunerejedje boanddat miehtá Norgga. Muhtumat guđđe muhkiid almmolaš báikkiide. Stuora leavggat leat ceggejuvvon dahje heŋgejuvvon luoddagurrii ja eará sadjái gos leat oidnosis. Muhtumat vudjet tráktoriiguin gávpogiid, giliid ja márkaniid čađa.
Juohke jagi šiehtadallá stáhta boanddaservviiguin eanandoallošiehtademiin. Eanandoallu gáibida 2,1 miljárdda ruvnno lasáhusa boanddaide vai lea vejolaš lasihit dietnasa, unnidit dienaserohusaid servvodagas ja láhčit saji investeremiidda. Stáhta fálaldat lei vuollel beali dan supmis. Dan oaivvildit boanddasearvvit lea nu unnán ahte eai áiggo šiehtadallat ge.boanddat oaivvildit ahte lea stuora gaskka goluin ja dietnasis. Elrávdnjehattit, šibitjáffohattit ja mašiidnahattit leat lassánan, seammás go boanddaid dienas ii leat báljo lassánan ge. Dál lea doarvái, oaivvildit boanddat.
Ii čuovo máilmmi ovdáneami
Johnny Haetta lea Máze boanda, ja maiddái Guovdageainnu boanddaidsearvvi jođiheaddji. Son muitala boandastuimmi álggahuvvon máŋga vahkku ovdal eanandoallošiehtadallamiid, go digaštallojuvvui ahte boandan bargat ferte šaddat eambbo gánnáhahtti.
– Boanddat, geat leat investeren, nu movt mun maid, mii oaidnit ahte mii jur birget. Muhtumin vel minusa beallái manná. Dienas lea niedjan goluid ektui. Buot lea divron, ja vaikko ráđđehus oaivvilda ahte mii oažžut stuorát supmi dan ovddas maid mii vuovdit, de dat goitge ii čuovo dan ovdáneami mii máilmmis muđui lea.
Botkejedje šiehtadallamiid
Guovtti vahkku áigi bukte boanddaid fágasearvvit, Norgga boanddaidsearvi ja Norges Bonde- og småbrukerlag, ráđđehussii gáibádusa loktet eanandoallošiehtadusa 2.1 miljárddain ruvnnuin. Mannan vahkku buvttii ráđđehus iežas fálaldagas vuollel beali dan supmis mii lei gáibiduvvon. Dál leat šiehtadallamat boatkanan.
– Min fágasearvvit botkejedje šiehtadallamiid, inge mun jáhke dat livččii dáhpáhuvvan boandastuimmi haga. Boandastuibmi oaččui nu ollu fuomášumi, ja jođiheaddjit fertejit čuovvut dan maid boanddat lohket, lohká Haetta.
– Mun oainnán dál go ieš lean investeren ollu miljovnnaid ovddas, ja oainnán man olu golut duođas leat, de hirpmahuvan ja jurddašan movt dál oba galgá ge mannat. Mun in ipmir movt mun galggan birget jus ovdamearkka dihte boahtá okta vel goavvejahki nu movt diibmá.
Evrre lássaneapmi viđa jagis
Haetta muitala ahte boanddat ožžot doarjagiid stáhtas, muhto doarjagat eai govčča dállodoalu doaimmahangoluid dahje boandda bálkká. Doarjagat mannet rusttegiid investeremii maid ráđđehus gáibida ahte boanddain galget.
– Dat manne mii galgat stáhtas oažžut ruđa, lea vai Norggas lea biebmu. Boandda dálá sisaboahtu ii nagot gokčat investeremiid mat gáibiduvvojit doaimmahan dihte náveha, iige boandda bálkká. Okta ovdamearka lea ahte mii leat viđa jagis ožžon evrre lassáneami juohke mielkelittaris maid mii vuovdit. Das ii leat vuhtii váldon ahte buot eará lea divron.
Čuohcá priváhtaekonomiijai
Haetta lohká Norgga biebmosihkarvuohta lea garrasit suodjaluvvon ja boanddaide leat garra gáibádusat. Rusttegat lea divrasat, muhto daid haga ii nagot ollašuhttit gáibádusaid mat leat.
– Juo, mus leat ollu rusttegat ja stuora tráktorat, muhto dat leat rusttegat maid mun dárbbašan dállodoalu doaimmaheapmái. Dat eai leat priváhta atnui. Visot investeremat maid mun dagan čuhcet mu priváhtaekonomiijai, ja nu dáidá leahkit máŋga jagi ovddosguvlui. Sávvamis muhtun jagiid geahčen mun nagodan buorebut birgegoahtit.
Juohke nuppi beaivvi heaitá boanda
Statistihkka čájeha ahte sullii juohke nuppi beaivvi leat guokte boandda mat heitet dállodoaluin ekonomalaš sivaid geažil. Haetta oaivvilda ahte jus dainna lágiin joatká, de ii mana guhká ovdal go Norggas eai šat nagot buvttadit dan mađe ollu biepmu go lea dárbu.
– Juohke boanda lea dehálaš, miehtá Norgga. Dađi bahábut mii oaidnit ahte boanddat heitet, danne go oidnet ahte dat investeremat ja gáibádusat mat fertejit dahkkot ovdal go beassá doaimmahišgoahtit iežas dállodoalu, mákset beare ollu miljovnnaid. Jus dat dilli ii buorrán, de eai leat boahtteáiggis eará go stuora industriijat mat báhcet, ja olgoriikabuktu, ja de ii leat elliidčálgu šat guovddážis.
Vaikko eanandoallošiehtadusa bokte ii loktanivčče doarjjaortnet, de lohká Haetta iežas aŋkke čadnon dállodollui.
– Mun in sáhte gáffala luoitilit ja vázzát. Mus ii leat As-fitnodat in ge sáhte bidjat iežan reastaluvvat, mun lean čadnon dasa ja mun šattan bátnegáskki bargat dassažii go velggiid lean máksán.
Ávžžuhus álbmogii
Haetta lohká boandastuimmiid ulbmila leat ahte čalmmustahttit sihke boanddaid ja sin barggu vai ráđđehus ja Stuoradiggi eambbo árvvus atnigohtet sin. Ulbmil lea maid oažžut doarjaga dábálaš golaheddjiin.
– Mun mieđihan ahte mun lean maid rámbuvrris jurddašan ahte biergu lea oba divrras, ja ahte livččii hálbbit Suoma bealde. Muhto jus nie galgá jurddašit, movt de šaddá go boahtte heahtedilli šaddá Norggas ja rájit giddejuvvojit eat ge oaččo šat bierggu ovdamearkka dihte Duiskkas. De mii nealgut. Jus mii nagodit golaheddjiid oažžut dávjjit válljet Norgga biepmu ovdalii go importerejuvvon biepmu, de mii loktet dárbbu buvttadeapmái, ja de mii diehtit ahte Norgga boanddain lea boahtteáigi.
Ellos boanda
Maiddái Johnny ákšunere boandastuimmi oktavuođas, ja lea ráhkadan leavgga man bidjá tráktora goallosvovdnii. Leavggas lea čielga diehtu.
– Mu leavggain čuožžu «Ellos boanda», ja dan mun ceggen Mázii.
– Mun ávžžuhan olbmuid vuolláičállit boandastuimmi nammačuorvuma ja doarjut min sosiála mediain. Mađi eambbosat vuolláičállet ja dorjot min, dađi stuorát fámu mii oažžut. Stuoradikkis leat álbmoga olbmot, eaige sii sáhte badjelgeahččat álbmoga oaiviliid, lohká Johnny Haetta.
Geahča filmmas movt Johnny Haetta akšunere boandastuimmi oktavuođas Mázes. Filmmas oainnát maid go boanddat akšunerejedje Guovdageainnu márkana čađa disdaga.
Guovdageaidnulaš Bente Monica Haetta lea okta máŋgasis Guovdageainnus geat liikojit giđaid vuojašit skuteriin jávrriid mielde, oaggut ja návddašit olgoáimmu.
Juohke giđa vuolgá Haetta skutermátkái. Mátkkis son dieđusge sávvá goddit guliid, muhto deháleamos sutnje lea iežas barttas golahit áiggi. Bente barta lea Vuorašjávrris.
– Mus lea lihkku go eaiggádušan bartta. Lea nu fiinnis olgun čohkkádit, dovdat luonddu jaskesvuođa. Dan dagan juohke jagi.
Buorre dearvvašvuhtii
Nubbi gii maid liiko giđa miehtá leahkit olgoáimmus lea guovdageaidnulaš Ole Baehr. Nu guhká go giđđa ja siivu lea buorre, nu guhká lea Ole maid olgun skuteriin.
– Giđđa lea nu fiinna áigi, vuolgit meahccái ja návddašit luonddu. Oažžu measta lohkat ahte lea hui buorre dearvvašvuhtii beassat olgoáimmu vuoigŋat.
Eaba leat ovttaoaivilis skutermáđijaid giddemii
Cuoŋománu 30. beaivvi čálii Guovdageainnu suohkan ahte sin ohcamušaid guhkidit skutermáđijaid rahpama dohkkehii Stáhtahálddašeaddji. Máđijat dollojuvvojedje dan dihte rabasin otná rádjái, miessemánu 10. beaivái. Otná rájes leat máđijat giddejuvvon.
Bente Monica Haetta návddašii maŋemus vahkkoloahpa, ovdal go skutermáđijaid giddejit, iežas barttas Vuorašjávrris.
Muhto skutermáđijaid giddemii ii leat ovttaoaivilis áigodagas go ain lea nu dálvvas.
– Mun in liiko go giddejit skutermáđijaid dál juo. Lea logihkalaš skuteriin vuodjit dassážii go ii šat sáhte dan dahkat, dassážii go muohta suddá ja jieŋaid alde ii sáhte šat vuodjit.
Haetta ipmirda skutermáđijaid giddema báikkiin gos bohccot guottehit.
– Mun doahttalan guottetbáikkiid, muhto dáppe eai leat šat bohccot. Dáppe leat dušše mii geat barttain orrut, muitala Bente Monica Haetta.
Ole Baehr fas jurddaša ja imaštallá manne eará báikkiin galget mearridit Guovdageainnu skutermáđijaid.
– Eai dat goit dieđe makkár dáppe lea, lohká Ole Baehr.
Bente Monica Haetta ja Ole Baehr gaskkusteaba dehálašvuođa iežaset rivttiide beassat vuodjit báikkiin gos ain sáhttá, ja soai imaštallaba ja gažadeaba skuhterlmáđijaid giddema.
Ii leat Guovdageainnu suohkana beavdi
Guovdageainnu suohkan dieđiha ahte lea stáhtahálddašeaddji gii hálddaša Guovdageainnu skutermáđijaid, ja sis ii leat váldi eará go ahte sáhttet ohcat guhkiduvvot máđijaid rahpama.
– Stáhtahálddašeaddji doalai rabasin miessemánu 10. beaivái, ja dat ii leat vel guhkiduvvon. Lea sin váldi mearridit movt šaddá viidáseappot, muitala Guovdageainnu teknihkalaš ovttadaga suohkanjođiheaddji Sindre Murud.
Murud namuha maiddái ahte sii áigot ohcat guhkiduvvot skutermáđijaid rabasáiggi.
Stáhtahálddašeaddji vástida
Stáhtahálddašeaddji birasdirektevra Lisa Bjørnsdatter Helgason vástida Ávvirii e-poastta bokte ahte mohtorjohtolatlága mielde galget buot máđijat rievtti mielde giddejuvvun miessemánu 5. beaivái.
– Ii leat dušše bohccuid várás ahte máđijat giddejuvvojit, muhto lea buot meahcceelliid guottetja monnenáigodaga várás.
Birasdirektevra Helgason čilge maiddái ahte giđđat sáhttá muohta suddat jođánit mii dagaha dorvvolašvuođa siivvu ja čázádagaid ektui.
– Mii guhkidit dušše skutermáđijaid rabasáiggi jus mii oaidnit ahte dat heivejit boazodollui, elliide, ja vuddjiid sihkkarvuhtii, ja báikkiin gos buorre siivu lea miessemánus, čállá Helgason e-poastadieđus.
Vuorašjávrri skutermáđijat
Stáhtahálddašeaddji birasdirektevra Lisa Bjørnsdatter Helgason vástida e-poasttas ahte Vuorašjávrri skutermáđijat eai leat giddejuvvon boazodoalu dihte.
– Skutermáđijat mat giddejuvvojit boazodoalu geažil leat dušše guottetbáikkiin, johtingeainnuin ja giđđaguohtuneatnamiin Guovdageainnu oarjjábealde, ja davábealde Guovdageaineanu.
Raporta čájehii heajos siivvu
Birasdirektevra vástida viidáseappot ahte raporta mii bođii Guovdageainnu suohkanis čájehii unnán muohttaga ja maid suttiid. Dálkedieđáhusat čájehedje dan seamma.
– Vaikko lea leamaš čoaska dálki, ja veahá borgan, de galgá aŋkke bivaldit ja arvit. Mii jáhkkit ahte suddá eambbo dán vahkkus. Muhtin báikkiin leat suttit maid jovgon.
Stáhtahálddašeaddji gaskkusta sihkarvuođa sihke olbmuide ja elliide. Bievlavuodjin iige galgga geavvat.
Skutermáđijat eai rahppojuvvo
Loahpalaččat čállá birasdirektevra Lisa Bjørnsdatter Helgason e-poastta bokte ahte ohcanáigemearri guhkidit skutermáđijaid lea leamaš.
– Ohcanáigemearri lei cuoŋománu 22. beaivvi. Dat máđijat mat eai leat meannuduvvon dán rádjái, eai rahppojuvvo šat dán jagi, čállá Stáhtahálddašeaddji birasdirektevra Helgason.
– Dál ferten bassit guollegáhkuid ruovttus
Bente lea ferten ruoktot márkan
báikái vuolgit. Dál jurddaša maid son galgá fuobmát áiggis goas rievtti mielde livččii ožžon guhkibut skuteriin vuodjit, oaggut ja bartii vuodjit.
– Ferten várra čohkkedit veránda ala, oastit guollegáhkuid rámbuvrras. In sáhte ráhput šilju ge ruovttus go dál lea nu dálvvas.
Čuoigamiin lea Bente mielas okta vejolašvuohta beassat bartii, muhto oaggut guhkibut jávrris gos lei áigon ii gal šat sáhte.
– In mun gillešš gal čuoigat gitta Čuonjajávrái, dat ii váldde gal lági. Lea váivi go eat beasa vuodjit skuteriin, muitala Haetta.
Ole Baehr fas ii dieđe maid galgá.
– Dál ferte álgit eará hommet, in dieđe maid galggan fuobmát, lohká Baehr.