HILGOT VUOIGATVUOĐAID go dološ girdigovain eai oidno visttit
Sámedikki nammadan áirasat Fefo stivrras vuosttaldedje atnimis girdigovaid duođaštussan vuoigatvuođaáššis. Sii eai lohkan daid leat doarvái čielggasin.
Gaskavahku meannudii Fefo stivra ođđasit bartaášši, mas muhtin bearaš čuoččuha oamastanvuoigatvuođa bartasajiide Gásadat ja Oivvoš guovllus Iešjárgáttis Kárášjoga gielddas.
Finnmárkkokommišuvdna lea konkluderen ahte barttat ledje guovllus álgo 1960-logu, ja dan vuođul leat addán oamastanrievtti bartasajiide ja erenoamáš dahje sierra geavahanvuoigatvuođaid dán bartaguovllus Iešjárgáttis.
Muhto govain mat leat govvejuvvon girdis 1971:s eai oidno dat barttat.
Roggan ođđa dieđuid
Stivrračoahkkimis, mii lei njukčamánus, eai dohkkehan Sámedikki nammadan áirasat Fefo ákkastallama, eai ge dohkkehan girdigovaid mat Fefo direktevrras ledje ja maiguin čuoččuhedje ahte dán bearrašis eai lean barttat guovllus 1971:s. Fefo dieđuid ja girdigovaid mielde lei dušše okta barta guovllus, ja dat barta gulai olbmui geas ii lean gullevašvuohta dan seamma bearrašii, muhto man bearaš geavahii.
Dál lei Fefo direktevra háhkan eambbo govaid ja eanet duođaštusaid. Ođđa govat čájehedje ahte leat boahtán mihtilmas visttit dáidda báikkiide, ja go buohtastahttá 1971 girdigovaid ja ođđa govaid de oaidná stuora erohusaid. 50 jagi boares govain ii oidno eambbo okta barta dan máŋgga barttas maid čuoččuhit dalle juo leamaš.
Eai luohttán govaide
Sámedikki nammadan áirasat Máret Guhttor, Line Kalak ja Inger Marie Gaup Eira, gii lei sadjásažžan Mathis Eira ovddas, eai dohkkehan ođđa duođaštusaid. Sii jienastedje direktevrra ákkaid vuostá ja nu dorjo Finnmárkkokommišuvnna álgo mearrádusa.
– Mii leat dás oaidnán dokumentašuvnnaid, ja lea buorre go direktevra lea bidjan nu olu návccaid daid háhkat. Muhto dokumeanttat eai leat doarvái čielgasat, ja oažžu jearrat mii dás lea mihtuid nugo dan eananláigocealkámušas. Eat eahpit ahte son gii lea dulkon govaid lea ámmát girdigovvaárvvoštalli, muhto eai leat čielga govat ja daid sáhttá konkluderet iešguđetládje, dajai Line Kalak.
Son logai ahte barttat dalle sáhtte leat unnit ja daid ii soaitte álki oaidnit govain.
Fefo stivrajođiheaddji Kurt Wikana duppaljienain šattai eanetlohku stivrras mii doarjjui direktevrra ákkaid vuoigatvuođagáibádusas.
Eahpida kommišuvnna vuđolašvuođa
Nugo buot fylkka nammadan stivraáirasat, de maiddái Bente Haug rámpui Fefo hálddahusa go leat roggan ođđa dieđuid nugo stivra lei bivdán.
– Jus dát ášši čájeha man dárkil Finnmárkokommišuvnna barggut duođas leat, de oažžut leat hui fuolas kommišuvnna konklušuvnnaid dáfus. Dás vuhtto ahte háliidit olahit mihtu, muhto ii leat nu várálaš makkár vugiid atná olaheames mihtu, ii dalle ge go lea sáhka ovttaskas olbmuid vuoigatvuođain. Dat lea mu mielas hui vuorjašuhtti, dajai Bente Haug čoahkkimis.
Lei vuordán gáibideddjiin eanet duođaštusaid
Stivrraáirras Jo Inge Hesjevik logai iežas beahtahallan go buot stivrralahtut eai ane duođaštusaid dohkálažžan vaikko leat maŋidan ášši ja bidjan olu návccaid roggat duođaštusaid mat su mielas ledje erenoamáš nannosat.
– Dál mii leat ožžon duođaštusaid mat Finnmárkokommišuvnnas eai lean olámuttos go sii meannudedje ášši. Munnje, ja jáhkán buohkaide earáide orrot girdigovat ja duođaštusat mat leat biddjon ovdan, hui čielgasat. Danne lean beahtahallan go ođđa dieđut eai váldo vuhtii veháge. Dás ferte leat gáibideddjiide juogalágan vuordámuš ahte galget duođaštit čuoččuhusaid. Dás leat ollu duođaštusat mat čájehit áibbas eará, eai ge boađe liikká eambbo duođaštusat sis. Liikká doalahit dás oainnu mii mu mielas lea hui imašlaš, ja erenoamáš heajos ákkaiguin addet muhtimiidda vuoigatvuođaid, dajai Jo Inge Hesjevik.
Ii leat vuoigatvuođalaččaid duohken
Stivrralahttu Máret Guhttor njulgii Hesjevik čuoččuhusa ahte son gii buktá gáibádusa kommišuvdnii, galgá buktit duođaštusaid. Dan galgá kommišuvdna ieš háhkat, ja dan duođaštii maid direktevra Jan Olli.