Sámediggi lea rievdadeame njuolggadusaid vai gávpogat vuolggaše hálddašanguovlun
Sámediggi lea rievdadeame njuolggadusaid, vai stuorát gávpogat nugo Romsa ge searvvašii ortnegii mii sulastahttá sámi giellahálddašanguovllu ortnega.
– Sámediggi lea bargame rievdadit njuolggadusaid, nu ahte gávpogat nugo Romsa beasaše hálddašanguovlun. Mii leat ráđđehusain konsultereme dan Váibmogiela bokte, lohká sámediggeráđi Mikkel Eskil Mikkelsen.
Ávvudedje ovttasbargošiehtadusa
Mannan bearjadaga Sámediggeáirras ja NSR jođiheaddji Runar Myrnes bovdii Romssa suohkana ávvudit ođđa ovttasbargošiehtadusa. Šiehtadus dáhkida earet eará sámi viesu ja sámi mánáide mánáidgárdesajiid. Son maiddái illudii go Romssa suohkan viimmat dáhtošii searvat dan ođđa plánejuvvon sámi hálddašanguvlui, namalassii hálddašanguovlu gávpogiidda.
– Lea hirbmat buorre go Romssa suohkan dáhttu searvat ođđa hálddašanguvlui go dan de šaddá vejolaš dahkat, logai Myrnes Balto dalle.
Dáhttot rievdadit njuolggadusaid
Dál lea Sámediggi ovttas Norgga ráđđehusain rievdadeame njuolggadusaid vai hálddašanguovlu maiddái heivehuvvo stuorra gávpogiiddage. Jus Romsa searvvašii otná giellahálddašanguvlui, de Romssas livččii sámegiella seamma dásis go majoritehta giella ja sámegielagiin livččii riekti oažžut almmolaš bálvalusaid iežaset gillii. Makkár njuolggadusat gávpogiidda šaddet ođđa modeallas, ii leat vel čielgan.
– Fargga sáddejuvvo láhkaevttohus gulaskuddamii. Sámedikki ulbmil lea fállat buoret sámegielat bálvalusaid gávpotsápmelaččaide , erenoamážit mánáide ja nuoraide. Otná hálddašanguovllu ortnegis bissu sámegiella ja dárogiella ovttadássásaččat, eatge leat plánen dan gal rievdadit, lohká sámediggeráđi Mikkel Eskil Mikkelsen.
– Ii relevánta dál
Dál lea logi jagi áigi go Romssa suohkan biehttalii vuolgimis giellahálddašanguovlun. Romssa suohkan ii loga relevántan dálge searvat dálá giellahálddašanguvlui. Sii leat ođastan ovttasbargošiehtadusa ja velá vuorddašeame ortnega mii lea heivehuvvon stuora gávpogiidda.
– Mii eat leat oassin hálddašanguovllus, muhto dat ođđa ovttasbargošiehtadus Sámedikkiin láidesta Romssa “stuorragávpot” ortnegii, ja dasto ii leat hálddašanguovlu relevánta dál, lohká Romssa sátnejođiheaddji Gunnar Wilhelmsen Ávvirii.
Oččošii stuora oasi guovttegielatdoarjagis
Dál leat Kárášjohka, Guovdageaidnu, Unjárga, Deatnu, Porsáŋgu, Gáivuotna, Loabát, Dielddanuorri, Árborde, Hábmer, Snoase, Raavrhvijhke ja Plassje sámi giellahálddašanguovllut.
Odne ožžot dát gielddat 1,7 miljovnna ruvnnu jahkásaš vuođđodoarjjan. Dasa lassin ožžot gielddat liigedoarjaga sámi jienastuslogu ja sámi ohppiidlogu vuođul.
Odne ožžot Guovdageaidnu, Kárášjohka ja Deatnu eanemusat. Guovdageaidnu oažžu 7,5 miljovnna ruvnnu, Kárášjohka 6, 4 miljovnna ruvnnu ja Deatnu ges 4,2 miljovnna ruvnnu. Unnimusat oažžu Árborde suohkan. Earret 1,7 miljovnna ruvnnu, de oažžu Árborde vuollel 90 000 ruvnnu liigedoarjjan.
Mikkelsen lohká searvan hálddašanguvlui buvttašii Romsii mealgat eanet go maid máŋga eará gieldda ožžot.
– Mii diehtit ahte Romssas lea stuora jienastuslohku ja velá olu sámegiel oahppit, nu ahte Romsa oččošii stuora oasi doarjjaortnegis. Romsa lea bures boahtin hálddašanguvlui ge, lohká Mikkelsen.
Man olu oažžu ođđa ortnega mielde ii leat vel čielggas.
Rievdadit doarjjaortnega maid
Sámediggi ii áiggo dušše sisabeassan njuolggadusaid rievdadit. Sámediggi dáhttu maiddái rievdadit doarjjaortnega.
– Olu gielddat lohket ahte guovttegielatdoarjagat eai govčča sin duohtagoluid. Sámediggi álggaha proseassa dies maid, dalán go čielgá movt ođđa giellahálddašanguovllut šaddet, lohká Mikkelsen.