– Ii galgga dárbu nie GOVDADIN ROGGAT
Alta Kraftlag lohká iežaset dábiid buoridan elrávdnjehuksema dáfus, iige loga dárbbu nu govdadit roggat.
Ávvir čálii ikte go Álttá dievdu dubmehalai vuodjimis Ráirrojávrri bartaguovllus go sus ii lean vuodjinlohpi doppe. Báikkis lea Alta Kraftlag roggan elrávdnjekábeliid eatnan vuollai dan oktavuođas go leat kábeliid njulgen barttaide vai elrávnnji galget beassat bidjat barttaide. Daid goivvohagaid cuiggodii dalle Válgenjárgga boazoeaiggát, Johan Ivvar Gaup, go ledje nu govdadit roggon ja jalgejuvvon dego biilaluodda.
Son lohká dál dien duomu duođaštit dan maid son dalle guđa jagi áigi balai ge, ahte goivvohagat adnojit dál maŋŋel biillain vuodjit guovllus.
Ii ovddasvástádus
Alta Kraftlaga hálddahuslaš jođiheaddji, Per Erik Ramstad, ii loga sin leamašan goaivume doppe, go sii diekkár bargguide láigohit eará fitnodagaid čađahit dan barggu.
– Dieđus ii leat min ovddasvástádus jus olbmot lobiheamet vudjet báikkiin gos ii leat lohpi vuodjit fievrruiguin. Juohkehaš ferte ieš dárkkistit makkár njuolggadusat ja lágat leat makkárge hommás, maiddái meahccevánddardeamis. Mus eai gal leat dakkár dieđut ahte doppe vudjet biillaiguin min goivvohagaid mielde, muhto dieđán ahte leat vuhtton dalle juo ahte leat biillaiguin vuodján doppe eará luottaid, lohká son.
Ii dárbu
Son ii loga gal dárbbu golbma mehtera govddu goivvohagaid ráhkadit go elrávdnjakábleiid rogget eatnan vuollái, iige loga diehtit manin diet goivvohagat Ráirrojávrri bartaguovllus leat nu govdadat.
– Mu dieđus de galget adnot unna goaivunmášiinnažat diekkár bargguide. In dieđe manin nu stuora mašiinnat leat adnon dien goaivumii. Sáhttá leat ahte lea stuorit mašiidna adnon go galget lihkahallat kábelrullaid, nu de leat beassan atnit dušše ovtta mašiinna bargui. In mun dieđe dien nu sihkkarit vástidit. Sáhtán dadjat ahte dat goivvohat ii galgga dárbbuin golbma mehtera govddu go leat jávistan kábeliid, lohká son.
Unohaš ášši
Ramstad lohká maid ahte dát, ja dákkár áššit, leat sidjiide veahá unohaš áššit. Son lohká ahte vaikke vel sii eai leat ge dan barggu doaimmahan, de lea goitge dan boađus sin ovddasvástádus. Son muitala ahte sii leat rievdadan vuogádagáid go huksejit. Earret eará muitala son ahte sii barget eambbo dálvet go de besset muohttaga mielde vánddardit ja dakko bokte eai daga nu olu luottaid go livčče dahkan jus geasset galget bargat ja vuodjit meahci.
– Mun in leat jurddašan ahte dat goivvohagat sáhttet adnot nu go luoddan man mielde fievrruiguin vudjet. Midjiide ii leat fuomášupmi dan birra boahtán ovdal. La dieđus heittot jus min goivvohagat geavahuvvojit luoddan maŋŋel go mii leat geargan. Válddán dan fuomášumi mielde min boahttevaš bargguide, lohká son.