Sohpar ráhkkana diggái, áiggoše gomihit Fefo
Nils Thomas Utsi Sohpar organisašuvnnas lohká sin soaitit searvat Kárášjoga álbmogiin stevdnet stáhta, vaikko Meahcceduopmostuollu lohpida ge máksit diggegoluid sin áššái.
Sohpar organisašuvdna lea ráhkkaneame váidit Fefo Meahcceduopmostuolu ovdii, ja sii sáhttet oažžut ášši gieđahallot diggeáššin. Meahcceduopmostuollu lea dieđihan mannan vahkus ahte Sohpar oažžu máksot áššegoluid. Dat lea Nils Thomas Utsi mielas stuora lávki ovddosguvlui Sohppara barggus.
– Sohpar lea váidán ášši Meahcceduopmostullui dan rájes juo go Finnmárkokommišuvdna konkluderii guovlu 1 Stiertná áššis. Sohpar lea čuoččuhan iežas álgo eananrievtti buot čielggadanguovlluid ektui ja dál maiddái guovlu 4 Kárášjohka. Dál easka beassá Sohpar searvat áššebealálažžan Finnmárkku eatnamiid riekteprosessii. Álggurájes livččii juo leamaš áigi dasa, čállá Utsi.
Dát ášši vuolgá das go Finnmárkokommišuvdna konkluderii ahte dálá Fefo eatnamat Kárášjogas gullet Kárášjoga álbmogii, mearrádus man Fefo lea maŋŋel hilgon.
Sohpar organisašuvdna čuoččuha ahte stáhtas ii leat leamaš lohpi vuovdit Finnmárkku eatnamiid Statsskogii ja Finnmárkkuopmodahkii Fefoi. Danne ii leat sin oaivila mielde Fefo rievttes eananeaiggát Finnmárkkus ja Kárášjogas.
Vaikko ášši ii leat vel ráhkkanahtton diggái, ii ge leat vel sihkar dohkkeha go Meahcceduopmostuollu Sohppara áššeovddasteaddjin dikkis, de lea goit ruhtadeapmi ortnegis dassážii go Meahcceduopmostuollu dohkkeha dahje hilgu gieđahallamis ášši.
– Fefo ii oamas bovnna ge
Sohppara joatkinstivrra jođiheaddji Nils Thomas Utsi lohká Sohpar lea dološ sámi eananoamasteaddji, dan rájes juo go finnmárkku eatnamat juhkkojuvvojedje sámi siidaguovlluide.
– Mun lean ásahan Sohppara ja čálihan báhpira nala dat lea sámi eananoamastaninstitušuvdna mii oamasta Finnmárkku ja sámi eatnamiid, go dát eatnamat eai leat addon stáhtii goassege. Lei boastut matrikuleret Finnmárkku Statskogii 1993:s, ii ge lean riekta addit eatnamiid Fefoi 2006:s. Mii leat dál lohkan ahte diggi ferte gieđahallat ja buktit čielga vástádusa lei go diet riekta. Min mielas ii oamas Fefo ii bovnna ge Finnmárkkus, dadjá Nils Thomas Utsi. Son gohčoda iežas joatkinstivrra jođiheaddjin dan geažil go dakkár stivra lea doložis juo gávdnon Sámis.
Vaikko Sohpar organisašuvdnii leat lohpidan áššegoluid máksima, de Meahcceduopmostuollu sáhttá hilgut Sohppara čuoččuhusa dainna ákkain ahte sii eai ane doarvái áššebealálašvuođa Sohpparis. Danin lohká Utsi sin dárbbašit vel eanet olbmuid ja organisašuvnnaid geat dorjot ahte Meahcceduopmostuollu galgá gieđahallat Sohppara čuoččuhusa. Utsi dieđuid mielde leat dát 160 geat dorjot organisašuvnna.
–Sohpar lea olu dan duohken movt sámi álbmot fátmmasta Sohppara eatnamiid, ja dohkkehit ja dáhttot go ahte sámiin galgá maid iežas oamasteapmi. Dat lea gánske dat rašimus bealli nugo mun dássážii jurddašan, go mis eai leat leamaš nu olu resurssat. Lea bargu maid lean doaimmahan nuvttá ja bidjan iežan friddjaáiggi dasa, ja lea ain ollu mii ferte dahkot organiserema bealis, oažžut olbmuid ipmirdit ja oažžut olbmuid mielde, dadjá Utsi Ávvirii.
Kárášjoga álbmot čohkkeme návccaid
Kárášjogas lea juo Guttorm-nammasaš joavku mearridan ahte eai searvva oktasaš stevdnemii Kárášjoga álbmogiin, mii lea berošteddjiidjoavku maid Kárášjogas lea gielda organisereme. Gielda lea álbmoga namas ráhkkaneame stevdnemii advokáhttafitnodaga bokte. Disdaga dolle álbmotčoahkkima čohkkendihte álbmoga ja muitalit proseassa birra. Ii leat vel čielggaduvvon geat galget leat bealálažžan stevdnemis, galget go ovdamearkka dihte eaŋkilolbmot, searvvit ja gilisearvvit leat oasálažžan. Dás šaddá maid dieđusge gažaldat galgá go Sohpar leat oassin das.
Sohpar lea dán rádjai leamaš doarjjan Kárášjoga álbmoga áššis.
– Livččii buoremus čohkket
Láhkadiehtti Laila Susanne Vars lea leamaš fárus dáin bargguin gieldda bealis. Son lea veahkeheame Kárášjoga eananoamastan
joavkku hábmet dokumeantta mii galgá leat vuođđun dál go ášši ovddiduvvo Meahcceduopmostullui. Varsa mielas lea dehálaš ahte buohkat servet beroštusjovkui, ja lohká otná álbmotčoahkkima dan oktavuođas leat hui dehálažžan.
Son ii loga oaidnit makkárge vuostálasvuođaid Sohppara ja kárášjotálbmoga ulbmila gaskkas.
– Juohke organisašuvdna sáhttá ieš bálkáhit advokáhta ja ieš fievrredit ášši jus háliida. Muhto dieđusge lea stuora ovdamunni bissut čoahkis. Jus šaddet hui olu iešguđet gáibádusat, ja eandalii jus eai leat sullasaš gáibádus, de šaddá hui váttis meannudit ášši. Jus lea juste seamma ulbmil das maid áigu olahit lágastemiin, de berre čohkket nu stuora oasi
Kárášjoga álbmogis go fal oba vejolaš ovtta ášši vuollái vai ovttasráđiid bargat.
Oktasaš ulbmil
Diggi sáhttá ge gáibidit ahte galget seamma advokáhta geavahit jus gáibádus lea juste seamma. Seamma lea áššegoluid gokčama. Sáhttet ráddjet ahte eai mávsse máŋgga áššái áššegoluid jus dain lea juste seamma gáibádus, čállá Meahcceduopmostuollu.
– Nu movt mun lean ipmirdan sin gáibádusa ja čuoččuhusa, de lea sis juste seamma oaivil go Kárášjoga álbmogis, sihkkarastit báikki olbmuid vuoigatvuođaid. Nils Thomas Utsi han lea leamaš fárus čađaáigge ja Sohpar lea dorjon ášši, ja lea ain fárus. Dat gal lea dušše buorre ja stuora ovdamunni, go dat čájeha ahte ášši lea dehálaš maiddái olggobeale gielddaide ja sámi organisašuvnnaide. Nuppe dáfus lea dieđusge lunddolaš ahte kárášjohkalaččain galgá eanet dadjamuš.
Nils Thomas Utsi lohká sis vejolažžan searvat Kárášjoga álbmoga stevdnemii.
– Soaitá han vel nu ahte mii vel searvat, doarjun dihte kárášjotášši. Eat leat vel háhppehan čoagganit. Dieđusge lea ain ollu bargu ovdal go buot lea formálalaččat sajis ja čavddis, dadjá son Ávvirii.