Guovdageainnu suohkan lea rihkkon njeallje lága mánáidsuodjalusáššiin
Romssa ja Finnmárkku stáhtahálddašeaddji lea dárkkistan Guovdageainnu suohkana mánáidsuodjalusa. Das celko ahte suohkan lea rihkkon mánáidkonvenšuvnna, mánáidsuodjalanlága, hálddahuslága, gielddalága, iige leat čuvvon buriid hálddašandábiid.
– Mii eat leat sádden vástádusa Stáhtahálddašeaddjái. Mii leat ožžon maŋiduvvot áigemeari geassemánu 11. beaivái. Stáhtahálddašeaddji cuoigu ahte mis lea váilevaš siskkáldas dárkkisteapmi ja dainna mii leat bargame. Dan maid mun háliidan lohkat, lea ahte mii leat hui positiivvat dákkár bearráigehččui. Dalle beassat mii gullat mii váilu ja mainna mii fertet bargat ja oažžut sadjái. Dat lea maid riikaviidosaš bearráigeahčču. Lea Stáhtahálddašeaddji mii lea čađahan dan bearráigeahčču Stáhta dearvvašvuođabearráigeahču ovddas, lohká Guovdageainnu sadjásaš suohkandirektevra Karin Haetta.
Son muitala son somávuođa dihtii geahčastii mo dilli lea riikaviidosaččat. Dušše Oslos ja Bergenis eai lean láhkarihkkumat dahje mangelágan spiehkasteamit.
Ášši duogáš
Romssa ja Finnmárkku Stáhtahálddašeaddji dárkkistii Guovdageainnu suohkana mánáidsuodjalusa guovvamánu 23. ja 24. beaivvi 2021:s ja sáddii raportta dan birra Guovdageainnu suohkanii miessemánu njealját beaivvi. Áigemearri vástidit lei miessemánu 26. beaivvi. Pandemiija geažil čađahuvvui dat iskan digitála vugiin.
– Mii leat dárkkistan lea go Guovdageainnu suohkan áimmahuššan iežas barggu nu mo láhka gáibida nu ahte mánát ja váhnemat ožžot dorvvolaš ja dohkálaš bálvalusaid. Bearráigeahčču lea oassi riikaviidosaš bearráigeahčus man Stáhta dearvvašvuođabearráigeahčču lea dáhtton, čálliba Romssa ja Finnmárkku stáhtahálddašeaddji bajásšaddan- ja mánáidsuodjalandirektevra Hilde Bremnes ja bajásšaddan- ja mánáidsuodjalus seniorneavvu Solfrid Andersen.
Plána galget ráhkadit
Stáhtahálddašeaddji lea gávnnahan ahte Guovdageainnu suohkan ii leat sihkkarastán ahte iskanbargu ii leat doarvái ja fágalaččat dohkálaččat čađahuvvon, čuovvuluvvon ja dárkkistuvvon.
– Mii leat juo bargagoahtán buot daid čuoggáiguin maid Stáhtahálddašeaddji lea cuiggodan. Lea dábit, ođasmahttin ja siskkáldas dárkkisteapmi ja maid ahte mii atnit málaid riekta. Dalle go Stáhtahálddašeaddji finai, de ledje mis golbma bargi, okta sis máhcai njukčamánus iežas virgái suohkanis. Dál leat mis guokte bargi, galggašedje leat 4,5 bargi. Mii leat ožžon 74 vuorjjašuvvandieđu 01.07.20-31.05.21 áigodagas. Dát guokte bargi leaba vuoruhan gávnnahit makkár dilli dáid mánáin lea. Sis ii leamaš áigi ođasmahttit dan siskkáldas dárkkisteami, čilge Karin Haetta ja lasiha:
– Áigemearri plána ráhkadit lea geassemánu 11. beaivi. Plánas galgat muitalit mo mii áigut njulget daid spiehkastemiid.
Duođaštišgoahtit barggu
Stáhtahálddašeaddji lea gávnnahan ahte Guovdageainnu suohkan ii leat sihkkarastán ahte mánát leat ožžon vejolašvuođa váikkuhit, ahte lea ovttasbargu váhnemiiguin ja ahte váhnemiid oassevuoigatvuođat leat vuhtii váldon guorahallamis.
– Mii fertet šaddat čeahpibun duođaštit ahte mii leat dahkan daid maid cuoigu. Mun dieđán bargit soitet leat hupman mánáiguin dahje váhnemiiguin, muhto eai leat duođaštan dan čálalaččat. Maŋit áiggis orru dego mii eat leat singuin hupman go eat leat duođaštan dan. Mii fertet buoridit dábiid nu ahte dat dađistaga duođaštuvvo čálalaččat, joatká Karin Haetta.
Sihkkarit dovdan ášši ovdalgo celke bohtosa
Stáhtahálddašeaddji lea gávnnahan ahte Guovdageainnu suohkan ii leat sihkkarastán ahte guorahallan lea dahkkon nu fuolalaččat go vejolaš, iige dahkkon viidásabbot go ulbmilmearri dáhtui ja ahte ášši lea doarvái bures čielgan ovdal go bohtosa lea cealkán.
– Mun rehkenasttán go lea jearahallan ja dárkkistan ášši, de lea sihkkarit nu. Mii fertet dainna juoidá dahkat ja bidjat johtui dábiid mo mii galgat bargat. Oassi dán áššis lei maid ahte mis ledje guokte ođđa bargi guovvamánus go jearahallan lei. Dieđusge lea min duohken bagadallat ođđa bargiid albma láhkai. Dat gal soaitá leat nu ahte lea čállán konklušuvdna, ovdal go ollejedje čállit referáhtaid, ja de lea čállán dan maid dihte. Nu mun jurddašan, go eai sáhte čállit konklušuvnna ovdal go lea viežžan dieđuid. Muhto dan mun in dieđe sihkkarit. lohká Karin Haetta.
Duođaštandábit váilot
Stáhtahálddašeaddji lea gávnnahan ahte Guovdageainnu suohkan ii leat sihkkarastán ahte darbbašlaš duođašteapmi mánáidsuodjalanfágalaš árvvoštallamat, dás maid mii lea mánnái buoremus, dahko gaskamuttos barggus ja loahpas guorahallamis
– Lea goit nu ahte mánáidsuodjalus galgá hupmat mánáiguin. Dat čuožžu raporttas ahte lea hupman muhtin mánáiguin. Raporttas čuožžu maid ahte referáhta ii leat čállon go lea hupman mánáiguin, muhto eará duođašteamit duođaštit ahte lea dahkkon. Sihkkarit leat mánát geaiguin ii leat hubmojuvvon. Mun in dovdda ášši bienasta bitnii, lohká Karin Haetta.
Stáhtahálddašeaddji čállá buoiddes bustávaiguin raporttas Guovdageainnu suohkan lea rihkkon mánáidkonvenšuvnna 12. artihkkala, mánáidsuodjalanlága §§ 1-4, 1-6, 1-7, 4-3 nuppi lađđasa, 6-3 a, 6-4, 6-4 viđát lađas ja hálddašanlága §§ 13 a nummar. 1,17, 24 ja 25 ja buorre hálddašandábi, ja dasa lassin mánáidsuodjalanlága § 2-1 nuppi lađđasa ja gielddalága § 25-1.
– Gielddaláhka lea siskkáldas dárkkisteami birra ja dainna mii leat bargame. Muhto min siskkáldas dárkkisteapmi lea nu boaris ahte dan ferte ođasmahttit. Fertet maid bargagoahtit dábiiguin mat váilot ja duođaštišgoahtit čálalaččat ja oažžut dan mielde min spiehkastatvuogádahkii. Mii leat vuoruhan mánáid ja leat dárkkistan mánáid dili, eatge bargan siskkáldas dárkkistanáššiiguin go bargit váilot, lohká Guovdageainnu sadjásaš suohkandirektevra Karin Haetta.
Karin Haetta, sadjásaš suohkandirektevra Kent Valio ovddas Guovdageainnus 2021:s. Govva: Iselin Skum