Divššus cápmahalai ja masá gottáhalai
Mánnán oččohalai sámi dáiddár Hans Ragnar Mathisen tuberkolosii. Son gárttai buohccevissui gos veallái čieža jagi. – Buohcceviesus čatne mu seŋgii gitta. Doppe huško mánáid ja muhtin bargi bonjai min čáze vuollái lávggodettiin, muitala son.
Miessemánnu lea aiddobeliid rahpasan. Jahki lea 1949. Hans Ragnar Mathisen deavdá fargga 4 jagi. Sutnje lea njommon tuberkolosa ja lea mearriduvvon ahte son ferte sáddejuvvot dikšui.
– Mun muittán ahte čuoččun Čáhcesullo kájas eará olbmuid searvvis, ja logan ahte do boahtá fanas. Hurtigruten dat lei boahtimin, muitala son.
Hans Ragnar galgá fatnasa fárrui, muhto ii dieđe vel gosa lea jođus. Moadde beaivvi maŋŋel ollejit Romsii. Gáttis vuorddašit Kysthospitalet bargit bártnáža.
– Dáiddii idja go olliimet Romsii. Muittán oainnat ahte ledjen oađđimin ja ahte bokte mu. Buohcceviesus bidje mu mánáseŋgii ja čatne mu gitta vai in beasa gosa ge, muittaša Hans Ragnar Mathisen badjel 70 jagi maŋŋel.
Čieža jagi
Buohcceviesus gipsejedje Hans Ragnara ja dan maŋŋel ii beassan gallii eret seaŋggas.
– Mun ledjen dego giddagasas, ja dušše vuorddašin baluin mii ain galgá munnje dáhpáhuvvat. Go áigi golai, de hárjánin dása ja jáhkken ahte ná dat galgá eallin, dadjá Hans Ragnar Mathisen.
Eallin lei oalát rievdan, ja golle olles čieža jagi ovdal go beasai buohcceviesus.
Hans Ragnar lea searvan Ávvira podkastii «Mu eallin», mas rahpasit muitala mo illástuvai ja givssiduvvui buohcceviesus justa dan áiggis go dárbbašii eanemus veahki ja ovddasmorraša.
Ednos njoamui
75-jahkásaš Hans Ragnar Mathisen lea dovddus sámi dáiddár. Son lea eret Deanodagas, muhto lea bajásšaddan ja ásaiduvvon Romssa gávpogii.
Son lei dušše beannot jahkásaš go oččohalai tuberkolosii. Tuberkolosa lea infekšuvdnadávda mii dávjjimusat falleha olbmo geahppáid, muhto dávda sáhttá maiddái leavvat eará rumašosiide. Dan áigge go Hans Ragnar buozai, de jápme oallugat tuberkolosain.
– Eadnerohki golbma viellja ožžo buohkat tuberkolosa, ja okta sis njoammudii munnje maid dan dávdda. Mun ožžon álggos divššu Deanu mánáidstobus ovdal go sáddejedje mu viidáset Čáhcesullui. Doppe gávnnahedje ahte mus lea dáktetuberkolosa ja dalle mearridedje mu sáddet Romssa Kysthospitálii gos dikšo dáktetuberkolosapasieanttaid, muitala son.
Givssiduvvui
Tuberkolosa leavai Hans Ragnara lađđasiidda, sealgái ja čalbmái. Vaikke son cevzzii dávdda, de eai buorránan su lađđasat áibbas. Dattege eai dáidde dá dat vearrámus bákčasat maŋŋel buozalmasvuođa. Romssa kysthospitálas oainnat sihke givssiduvvui ja illástuvvui.
– Go mun bohten buohccevissui, de álge mu hárdit go mus ledje čáhppes vuovttat ja sevdnjes čalmmit. Sii oidne dakkaviđe ahte lean sápmelaš. Gohčodedje mu «din finnunge, din finnunge». Mun in ipmirdan mii dat lea, muhto in liikon dasa, lohká Hans Ragnar ja muitala ahte eará sámi mánáin ii ge lean buorre dilli buohcceviesus.
– Mu bálddas veallái sámi gánda, ja son ii máhttán dárogiela. Das lahkosis lei maid unna nieiddaš, ja son ii hupman obanassiige. Doppe jáhkke su veahá jallan, muhto ii han son máhttán dárogiela. Sámegiela gal máhtii. Dikšu dien áiggi lei imaš, ii lean veahá ge profešunealla.
Balai heavvanit
Hans Ragnar Mathisen muitala ahte Romssa
Kysthospitálas eai lean dušše mánát hilbadat, eai buot ollesolbmot ge lean váibmoláđđásat.
– Muhtin nisu gii barggai Kysthospitálas lei láđismeahttun. Son lei sadista guhte liikui čieruhit mánáid. Dat lei su spesialitehta. Go son lávii lávggodit min, de bonjai min čáze vuollái. Mun ledjen birrasii 8 jagi boaris ja ballen heavvanit. Go beasaimet fas mánáidsálii, de láviimet hárjehallat doallat vuoiŋŋahaga vai birgešeimmet čáze vuolde nuppes. Ovtta mánás lei diibmu mainna válddiimet áiggi ja de diđiimet man guhká sáhttit birget lávgunčázis ovdal go heavvanit. Mun gullen maŋŋel ahte dát bargi lei ohcan barggu vai beassá hárdit mánáid, muitala Hans Ragnar, ovdal go joatká muitaleames eará bahča vásáhusaid birra.
Masá hávká
– Muhtin ija go eará mánát ledje oađđimin, de ožžon dakkár dovddu ahte juoga livččii boastut. Lanjas lei juoga imaš, ja fáhkkestaga oainnán seavdnjadasas suoivvana mii boahtá seaŋgga bajábeallái. Dát olmmoš lokte gokčasa ja deaddigoahtá dan mu čoddaga vuostá. Mun geahččalin huikit, muhto in nagodan. Lei dan mađe guhkás mannan. Mun rohkadallagohten Ipmeláhččái ja lohpidin šaddat šiega gándan jus veahkeha. De bargi luittii ja manai. Son lei vissa vuolgán mu goddit. In dieđe manin, muhto dáidá leat danin go ledjen sápmelaš, lohká Hans Ragnar ja muitala ahte Kysthospitálas lei dábálaš ahte mánát illástuvve.
– Oktii lei mus dušše báidi badjelasas, eai mus lean buvssat. Ledjen várra gužžan seŋgii. Bargi lei suhttan ja áiggui munnje bidjat klystera bahtii, dat lea čáhci mii luvve dan mii lea siskkabealde. Son bijai beali eanet go galgá ja fáhkkestaga luovvanii buot. Mun vardigohten maid. Dasa lassin huškui mu. Dat lei hui dábálaš ja áibbas jáhkkemeahttun. Mun ledjen nu balus, illá dusten huikit. Ledjen measta paralyserejuvvon. Moadde beaivvi maŋŋel finai doavttir ja son jearai divššáris manin mus leat juolggit hávvin. Son čilgii ahte ledjen láhtten fasttit, muhto ii han dat lean vejolaš go ledjen čatnon gitta seŋgii. Doavttir válddii divššára olggobeallái ja gullui garrasit sutnje hupmamin. Dan maŋŋel in oaidnán dien bargi šat.
Eatnis haga
Vaikke Hans Ragnar lei smávvamánná go buozai
tuberkolosain, de sáddejuvvui Romssa Kysthospitálii okto. Son šattai birget eatnis haga ja muitala ahte sutnje lei stuora illu go eadni galledii su.
– Munnje lei váivi go in beassan ruoktot, ja muittán bures dan oktii go eadni bođii guossin buohccevissui. Dat lei munnje dieđusge hui buorre ja somá. Oktii riŋgii maid eadni buohccevissui, háleštit muinna. Mu dolvo smávva telefonlatnjii, ja mun in ipmirdan mii dat lei. In lean goassege oaidnán telefovnna. Go bidjen telefonrevrre beallji ja njálmmi vuostá, de gullen eatni jiena. Mun vástidin, vaikke orui nu imaš ahte eatni jietna gullui das. Son jearai lea go mus buorre dilli, ja mun dadjen jo.
– Gielistit go?
– Mun in diehtán mii lea buorre ja bahás dilli, in diehtán erohusa. Jáhkken ahte nie galgá.
Manahedje visot
Mánát geat ožžo divššu Romssa Kysthospitálas eai massán beare vejolašvuođa orrut bearraša luhtte, sii manahedje maid áibbas dábálaš vásáhusaid ja máhtu.
– Vuosttaš geardde go bessen fitnat olgun, de válddii viessohoaiddár Svensen mu ja moadde eará máná mielde Romssa álbmotpárkii. Mun válden muhtin ruoná diŋgga ja gehččen dasa. Fertejin jearrat viessohoaiddáris mii dat lea, ja son muitalii ahte doalan suoinni. In mun dovdan ja diehtán measta maidege dan birra mii lei olggobealde buohcceviesu, muitala Hans Ragnar.
Vaikke sus ledje lossa beaivvit givssideami ja illasteami dihte, de ledje sus veahá ustibat. Son muitala maid ahte muhtin ráje bargiin háliidedje sutnje buori ja ahte su lávejedje moadde sámi nissona galledit.
– Guokte sámi nissona láviiga fitnat. Soai dušše čohkkáiga das, muhto mun nu čevllohallen go mus maid fitne guossit. Mun dovden maid ovtta eará fiinna nissonolbmo gii skeŋkii munnje fiinna sámegiel girjji mas ledje ivdnegovat. Mun nu liikojin dasa, dassážii go eará mánát hárdigohte mu go mus lei sámi girji. Nuppes go dát nisu finai guossis, de háliidii munnje addit peara. Mun bálkestin dan šattu su maŋŋái go ledjen dulkon ahte givssiduvvojin su geažil. Lean deaivan su maŋit áiggi ja bivdán sus ándagassii, muhto ii son šat muitán dán dáhpáhusa.
Ii háliidan šat eallit
Dađi mielde go jagit vásse, de fuomášii Hans Ragnar makkár eallin duođai galggai leat. Son lei maid gullan ahte máddin dálkkodedje tuberkolosa olu oanehat áiggis go Romssas.
– Muhtin pasieantta galggai sirdojuvvot Martine Hansens hospitálii Osloi. Doppe geavahedje eanemusat guokte jagi dálkkodit tuberkolosa. Mun maid háliidin dohko, muhto eai suovvan. Mun čirron ja čirron. Lei nu váivi go in beassan dohko, dadjá Hans Ragnar ja muitala ahte massii eallinmovtta dán mearrádusa geažil.
– Mun ledjen gullan ahte jus doallá vuoiŋŋahaga menddo guhká, de jápmá. Mun geahččalin dan dahkat. Jurddašin oainnat ahte in háliidan šat diekkár eallima eallit. Dat ii lean munnje mihkkege. Mun ledjen 7-8 jagi ja háliidin jápmit, muhto in dainna lihkostuvvan.
Jagi guhkit buohcceviesus
Go guhtta jagi leat gollan, de lea Hans Ragnar Mathisen dearvvasmuvvan. Romssa Kysthospitála váldá oktavuođa su bearrašiin.
– Doavttir čálii reivve eadnái mas muitalii ahte lean dearvvasmuvvan ja ahte oažžu mu boahtit viežžat. Dattege in beassan ruoktot go eadni lei hui buozas dalle. Mun orron jagi guhkit buohcceviesus ja dalle bessen juobe oahppat vázzit, muitala Hans Ragnar gii mieđiha ahte dát čuozai sutnje garrasit.
– Dat lei hui váivi go in beassan ruoktot ja dovden ahte mus ii lean seamma árvu go earáin. Ferten dadjat ahte dan maŋŋel lea mus álo leamaš vuolitvuođadovdu iežan ektui.
Biebmoruoktu
Romssa Kysthospitála røntgenbargi dat šaddá loahpas Hans Ragnara biebmoeadnin.
– Son lei aitto náitalan muhtin Álttá guovllu albmáin ja soai leigga guktot sámi sogalaččat vaikke eaba máhttán giela. Soai šattaiga mu biebmováhnemin. Soai jearaiga eatnis sáhtán go orrut sudno luhtte jagi. Eadni lei hui giitevaš. Muhtin áiggi maŋŋel háliidii eadni mu ruoktot, muhto dalle dadje ahte ii heiven go ledjen jo álgán skuvlii deike Romsii. Sin gaskavuohta hedjonii ja mun in máhccan šat Searvegieddái, Deanodahkii.
Hans Ragnar Mathisenis lei buorre dilli biebmoruovttus, muhto sámevuođa geažil givssiduvvui skuvllas.
– Mu hárde dieđusge ja dat ii lean somá. Mun ballagohten iežan duogáža dihte ja heahpanin maid go lean sápmelaš. Ollesolmmožin dattege álgen dutkat sámi historjjá go háliidin diehtit manin lea nu heahpat leat sápmelažžan. Dalle gávnnahin ahte lea baicca nuppeládje, olmmoš han galgá čevllohallat