– MOVTTIIDAHTTÁ ollašuhttit barggu
Guđa jagi áigi juo mearriduvvui masa ruhta galgá adnot. Disdaga geigii Mikkosa Jovsset Biera 125 000 ruvnno Siebe Niillasii sohkagirjebargui.
Disdaga beasai Mikkosa Jovsset Biera, Josef Per M. Buljo, viimmat geiget Sámiálbmotviesu searvvi bealis badjebáhcaga Siebe Niillasii, gii lea bargame Guovdageainnu ođđa sohkagirjjiin.
Ruhtaskeaŋka lea 125 000 ruvnno.
– Lea hui movttiidahtti oažžut dákkár skeaŋkka, lohká Siebe Niillas, Nils Johan Heatta.
Earenoamáš ruhta
Nils Johan Heatta lea moatti jagi juo čoaggán dieđuid ođđa sohkagirjái. Son lohká barggu sihke viiddisin ja áddjájin, ja mieđiha iežas eahpádusas leamaš muhtumin.
– Muhto dál lean mearridan álfárot ahte áiggun gárvvistit girjji. Otná rájes álggán iešalddis girjji guvlui hábmet barggu, ja mihttu lea boahtte jagi geargat, lohká Heatta.
Son ja su fitnodat lea ovdalaččas ožžon 50 000 ruvnno ruhtadoarjaga Romssa ja Finnmárkku fylkkagielddas, muhto lohká earenoamážin oažžut ruđa mii boahtá álbmogis.
– Lea hui earenoamáš, go lea priváhta joavku mii addá skeaŋkka mu bargui. Sii addet munnje ruđa maid ieža leat čoaggán, ja dat lea mihá eará go stáhta ruhtaburssas oažžut ruđa, lohká Heatta.
Ii leat leamaš gearggus ovdal
Son lohká diehtán ovdalaččas ahte Sámialbmotviessu searvi lei mearridan skeŋket ruđa sohkagirjebargui.
– Mun gullen dan birra moatti jagi áigi, muhto in lean dalle gearggus vuostái váldit ruđa. Mun ledjen ain eahpesihkar dan barggu ollašuhttimis. Muhto go lean bargan eambbo, ja kárten olbmuid beroštumi, de mun oainnán ahte dan lea vejolaš ollašuhttit, muitala Heatta.
– Dál lean gearggus vuostái váldit dan ruđa, go bušeahtta maid čájeha ahte mun ferten háhkat sponsoriid ja eambbo doarjagiid. Dát ruhtaskeaŋka dahká hui buori, ja dat manná dasa masa olbmot háliidit.
Áigi lea láddan skeŋket badjebáhcaga
Mikkosa Jovsset Biera, Josef Per M. Buljo, muitala Sámiálbotviesu searvvi bealis ahte bargu dállovisttiin heaittihuvvui 2015:s, ja stivra mearridii dalle ahte ruhta mii lei báhcán galgá skeŋkejuvvot sohkagirjebargui.
– Eat mii sáhttán dalle ovttatmano addit ruđa, go fertiimet leahkit sihkkarat ahte son gii bargagoahtá sohkagirjjiin dahká dan duođas. Ja dál leat oaidnán ahte Siebe Niillas lea duođas bargame sohkagirjjiin, ja lei lunddolaš sutnje dan supmi skeŋket.
Buljo sávvá ahte ruhtaskeaŋka addá movtta sihke joatkit ja ollašuhttit sohkagirjebarggu.
– Ja mun dieđán ahte olbmot vurdet ja háliidit dán girjji, lohká Buljo.
– Mun lean hui giitevaš, ja dat dieđusge veahkeha olles dan prošeavtta ruhtadit, loahpaha Heatta.