ÁRVALAN LOABÁGII 69 ođđa sámi báikenama

Maŋŋá gulaskuddama sáhtii sámi politihkalaš lávdegoddi ovdanbuktit vel eanet nammaevttohusaid sámegillii. Báikenamat sámegillii sáhttet boahtit luoddagalbbaide, nu go Tennevoll, mii šaddá sámegillii Deannjá. Sámegiel ja dárogiel báikenamat leat bálddalasat ja báikkálaččat eai čuožžilan makkárge nákkut daid ektui.

Davvisámi báikenammabálvalus lea árvalan Loabágii 69 ođđa báikenama sámegillii, eanas luonddunamaid, muhto maiddái Loabága luottaid ja gilážiid namaid. Suohkanis lea ovddasvástádus čađahit gulaskuddanvuoru báikenamaid ektui.

Bálddalas namat

Nammaevttohusat galget gávdnot bálddalasat dárogiel báikenamaiguin. Báikenammabálvalusa ovddasvástideaddji, Aud-kirsti Pedersen, muitala ahte lea kártaredaktevra guhte mearrida guđemuš namaid váldet geavahussii ođđa kárttain.

Norgekartet bálvalusas galget gávdnot ođđa ja dohkkehuvvon namat, ja geavaheaddjit besset ieža válljet man gillii áigot oaidnit báikenamaid. Jus luoddadoaimmahat galgá galbet muhtin báikkis, de gávdnet bálvalusas báikenama sihke dárogillii ja sámegillii. Galbbaide eai sáhte biddjot eará báikenamat go dat mat leat dohkkehuvvon.

Namat gilážiidda

Kártadoaimmahagas daddjo ahte suohkanis lea ovddasvástádus mearridit čállinvuogi namaide mat leat biddjon luottaide ja gilážiidda. Loabága guovddáš lea Tennevoll nammasaš báikkis, mii lea Deannjá sámegillii. Dat ii leat ođđa konstrukšuvdna, muhto lea okta dain namain maid Qvigstad lea duođaštan «De lappiske stedsnavn i Troms fylke» doaimmas, ja leage namma muhtin báikkálaš dállodoalus masa árvalii nama Daennja dahje Daenjak.

Kártadoaimmahaga nammaovddasvástideaddji Pedersen muitala ahte Loabágis galgá sámegiel báikenamma oažžut saji bajimusas go suohkan lea sámegiela hálddašanguovlu.

Dá muhtin báikenamat maidda olbmot fertejit áiggi mielde hárjánit:

Røkenes-revkanjárga/revkanášši

Soløy-suolemak Keiprød-geaippá Hesjevik-heasseviika Reinland-reaidnagillu Skjellnes-skilnášši

Å-oavák

Rød-rodik Eanas dáin báikkiin lea almmolaš luoddagalba, masa boahtá vel lassin sámegiel báikenamma go dat leat dohkkehuvvon.

Eambbo luonddunamat

Guovlluid eatnamat leat addán vuođu eanas nammaevttohusaide, mat diehttelasat leamaš geavahusas guhkit áigge, muhto eai goasse almmuhuvvon almmolaččat.

Lapphaugvatnet báikái, mii lea dovddus báiki Loabágis, evttohuvvo namman Gieddenjunijávri dan dihte go lea guovllus man leat doloža rájes juo gohčodan Gieddenjunnin. Namma ii leat ođđaáigasaš konstrukšuvdna, go professor Just Qvigstad lea čohkken dan ja ollu eará báikenamaid 1935:s. Namat maid son gávnnai leat čállon davvisámegiela riektačállinvugiin.

Bukkemyra báikái, mii lea alimusas Rivttátváris E6:š bálddas, evttohuvvo namman Buhkkajeaggi, mas leage seamma mearkkašupmi go dárogiel namas. Qvigstad oaivvilda ahte Liakollen báikái evttohuvvo namma mii lea ovdalaččas juo geavahuvvon: Čeavrrisčohkka (Otertinden). Lia, mii lea máttabealde vuona, sáhttá oažžut nama Liiddak.

Suohkana árvalus

Suohkana konsuleanta Sanne-marja Utsi muitala ahte Sámi politihkalaš lávdegoddi ovddidii vel čieža ođđa evttohusa gulaskuddamii, mat galget dohkkehuvvot suohkanstivrras ovdal go sáddejuvvojit viidáset kártadoaimmahahkii ja Sámediggái. Dat buot dovddusamos báiki lea Spanstin

den, gosa evttohit lasihit oalgenama Stour ovddabeallái Subodik, go muđui šaddá sin mielas namma ulmmeheapmin.

– Vai ii čuožžil boasttuipmárdus, de oaivvildit mii ahte Spanstidvatnet ferte gohčoduvvot «Stuorsuobdikjávri» sámegillii.

Almmolaš namma Mielkevárri, mii lea Ruŋgugierraga ja Gieddenjuni nuorttabealde, evttohuvvo lávdegotti bealis rievdaduvvot Smilčečohkkan, dan dihte go dat namma govvidivčče luonddu mii lea guovllus. Maŋŋá go leat digaštallan báikenama Boksavuopmi, de leat lávdegottis gávnnahan ahte lea njuolgut čállinmeattáhus ja ahte galggašii rievdaduvvot Bokca, mii čilge go jogat giessasaddet oktii. Oktan dain golmma eará gulaskuddamiin sáddejuvvojit dat sihke Sámediggái ja Kártadoaimmahahkii.

Lávdegoddi evttoha Rihtavári almmolaš namman olles Heia nammasaš guvlui. Namma muitala makkár bivdovuohki leamaš dan guovllus don doložis. Gámajohka maid árvaluvvo almmolaš namman, das go báikenamat Gámačáhca ja Gámariehppi leat juo ovdalaččas dohkkehuvvon. Árvalusas boahtá ovdan ahte Skardalen (Riehppevággi) sajádat lea eahpečielggas.

Eai nákkut

Leat go báikkálaččat čuožžilan nákkut sámegiel namaid ektui?

– Ii, dušše fal áŋgiruššan, juoga mii lea hirbmat dehálaš ja buorre. Dáinna vugiin oažžut ovdan sámegiel báikenamaid, seammas go oahppat geavahit daid. Namaid bokte sáhttit oaidnit ahte sámit leat ássan dáppe guhkit áigge ja vuohttit maid mo guovllut leat ávkkástallojuvvon dalle, dadjá Loabága guovttegielat konsuleanta Sanne-marja Utsi.

Árvalusaid maid ožžo gulaskuddanvuorus báikkálaš organisašuvnnain, suohkaniin ja muhtin doalloeaiggádiin, ja daid galgá suohkan fas sáddet Sámediggái gos galget árvvoštallat čállinvuogi. Dasto manná ášši Stáhta Kártadoaimmahahkii gos loahpalaččat mearridit Loabága báikenamaid.

Evttohus: Loabága sámi politihkalaš lávdegoddi evttoha vihtta rievdadusa Loabága sámegiel báikenamaid 69 ođđa evttohhusas. Gurut bealde guovttegielat konsuleanta Sanne- Marja Utsi, Chatrine M Jørgensen, beaivválaš jođiheaddji Lars Joar Halonen, Gisle Aarberg, jođiheaddji Iris Gjertsen ja konsuleanta ja čálli Elisabeth Tobiassen.

Govven: Ulf Antonsen OĐĐA BÁIKENAMAT: Máŋga ođđa báikenama leat evttohuvvon bálddalasat dárogiel namaiguin, nu go Dennjá ja Tennevoll, Loabgá guovddášbáiki. Sámegielnamma galgá bajimusas, go suohkan gullá sámegiela hálddašanguvlui. Dá čájehuvvon luoddagalbbain, mas leat mearriduvvon goappašgillii namat.

Govven: Ulf Antonsen Go dat 69 sámegiel báikenama mearriduvvojit, de sáhttá boahtteáiggis daid bidjat kártii bálddalaga dárogiel namaiguin. – Buot namat bddjojit Guovddáš báikenammaregistarii, ja kártadoaimmaheaddjit bidjet de namaid kártta mihtu ektui.

Govven: Ulf Antonsen