Bargame soloskearruin
Dás rájes áiggun ollásit áŋgiruššat musihka hárrái, dadjá Elin Oskal. Aiddobáliid almmuhii son musihka, mii maid čalmmustahttá ođđa ovttasbarggu.
– Lean ožžon buriid dávistemiid «Slag» nammasaš lávlagiin. Lea earenoamáš somá oažžut dávistemiid olbmuin geat maiddái barget musihkain. Lea maid leamaš somá gullat lávlaga rádios, dadjá Elin Oskal.
Badjána doaivva ja eahpedoaivu
«Slag» lea namma lávlagis mainna Elin Oskal ja Erling Ramskjell, guhte maid orru Sáláhis Nordlánddas, leaba ovttasbargan.
– Erling lea hirbmat čeahpes musihkkár ja suinna lea hui somá ovttasbargat, son váldá buot nu gulul. Munnje maid lea dat hui vuogas bargovuohki ja dán vuoru in dárbbahan jiena geavahit seamma olu go ovdal, dadjá Oskal lávlaga birra.
– Lei Mari Boine guhte árvalii ovttasbargat Erlingiin, mun viggen muittohallat nama, muhto dađi bahábut in muitán. Lihkus válddii son oktavuođa muinna. Erling dat lea čállán teavstta lávlagii, mii sáhttá dulkojuvvot olbmo movtta mielde. Dat sáhttá addit doaivaga, muhto maiddái eahpedoaivvu, čilge Oskal.
Prinseassa jietna Jikŋon 2:žis
Njukčamánus almmuhii maid ođđa lávlaga ovttas ruoŧte-/norgalaččain Jon Henrik Fjällgrenain. «Hold my head up high» lávlla almmuhuvvui Warner Music bokte. Soai ovttasbarggaiga maid lávlagiin «The way you make me feel» 2019:s, masa álbmot duođai liikostii. Dainna son maid vuittii bálkkašumi Sapmi Music Award 2019:s.
Elin Oskal lea maid dovddus dan dihte go lei mielde «Jikŋon 2» filmmasdavvisámegiel veršuvnnas. Sus lea «Anna» jietna, mii leage okta dain váldopersovnnain filmmas.
– Doppe šadden earáládje geavahit jiena, go filmmas galgen leat prinseassa, mii leage hui klassihkalaš Disney-rolla, muitala son.
– Manai bures. Doppe maid leamaš positiivvalaš dávisteamit. Mun vásihan ahte musihkkárat addet eanet dávistemiid, mat leat velá hui miellagiddevaččat.
Gitárain dihtora ovddabealde
Gaskamuttus geassemánu áigu ollásit áŋgiruššat musihkain.
– Mun lean juo cealkán eret assisteantavirggi, go dat válddii buot mu áiggi ja návccaid. Lea buorre oažžut áiggi bargat musihkain. Mun lean juo čállán máŋga lávlaga. Eanas áigge čohkohalan gitárain dihtora ovddabealde ja ráhkadan lávlagiid. Mun liikon čállit davvisámegillii, mii leage mu eatnigiella. Eŋgelasgielas ja sámegielas lea stuorra earru. Sámegiella lea sátnerikkis, ja nu ii dárbbat áššiid čilget galliin sániin, nu mo eŋgelasgielas dávjá šaddá, dadjá Oskal, guhte berošta hirbmosit sámegielas ja kultuvrras.
– Dáppe gos mun orun, Sálát suohkanis Nordlánddas, ii leat sámevuohta nu guovddážis, muhto dađi mielde lea boahtán eambbo ja eambbo oidnosii. Mun in lean mánáidgárddis, ja nu bessen beivviid hupmat sámegiela váhnemiiguin ja fulkkiiguin. Nuoraidskuvllas jearahedje mus orrut go mii lávus vai viesus ja lea go mis elrávdnji. Hui dolkadahtti gažaldagat. 15-jahkásažžan mearridin ovttaládje oamastit iežan kultuvrra, dadjá Elin Oskal, geas lea gullevašvuohta boazodollui.
Lávlagat sámegillii, dárogillii ja eŋgelasgillii
– Mu lávlagiin lea dávjá seaguhus juogo dárogielas ja sámegielas dahje dárogielas ja eŋgelasgielas. Mus láve sáhttit vuosttaš vearsa dárogillii dahje eŋgelasgillii, dasto sámegillii. Dan dagan vai eambbohat sáhttet guldalit mu lávlagiid. Niehku lea almmuhit solo-skearru. Juste dál lean buvttadeaddji ozus, guhte kánske máhtášii veahkehit mu heivehit lávlagiid muhtin šáŋŋerii.
– Teavsttaide lean maid darvvihan osiid sámi politihkas. Go ledjen 17 jagi boaris, de čállen teavstta mas čilgen mo lea leat sápmelažžan dán servodagas mas mii eallit, muhto in dieđe áiggun go dan geavahit. Dás rájes áiggun bidjat buot návccaid musihkkii, dadjá Elin Oskal.