Ruoŧŧa ložžegoahtán ráddjehusaid
Mannan disdaga sii válde vuosttaš lávkki ložžemis gáržžidusaid. Dál sáhttet eambbosat mannat kinoide, teáhteriidda ja spábbačiekčamiin sáhttet leat 500 geahčči. Sáhttet leat 50 olbmo konsearttain siste. Dál lea dát lohku leamaš gávcci. Boradanbáikkiid ožžot doallat rabasin diibmu 22.30 rádjái ja njealjis čohkkát seamma beavddis. Mánát sáhttet maid searvat geasseleairraide ja unnit gilvolágidemiin olgun dahje siste.
Ruoŧa ložženplánas leat vihtta ceahki, ja jus njoammun unnu dás ovddosguvlui, sáhttet boahtte ceahkkái lávket suoidnemánu 1. beaivvi. De sáhttet luoitit 3000 olbmo spábbačiekčamiidda, miellačájehemiide 600 olbmo ja teáhtersáliide 300 olbmo, ja rahpanáiggiid sáhttet de vel eambbo guhkidit.
Vurdet dábálaš dili čakčii
Suoidnemánu gaskkamuttus sáhttet heaittihit gáržžidemiid das man olusiid luitet gávppiide, hárjehallanguovddážiidda ja vuojadanáldásiidda. Njálbmesuoji ii ge galgga de šat bákkolaš atnit kollektiivajohtolagas, jus fal njoammun ii leat lassánan fas. Muđui gal bisuhit muhtin gáržžidemiid, muhto Ruoŧa ráđđehus árvvoštallá buot ráddjemiid heaittihit čavčča mielde.
Seammás vurdet sii alddiineaset leat ollu návccaid iskamii, njoammunguorramii ja boahkuhanfálaldahkii. Mihttu lea buot olbmuide leat fállat boahkuid čakčamánus.
Muhto njoammun ferte unnut vuos
Maŋemus 14 beaivvis lea juohke 100 000 olbmos duođaštuvvon 306 olbmos korona. Jus galget nuppi ja goalmmát ceahki ložžemiid sáhttit čađahit, de ferte dat lohku leat vuollel 200. Muđui fertejit unnit go 300 olbmo leat buohcceviesus dávdda geažil ja bealli rávis olbmuin olles álbmogis ferte boahkuhuvvon. Eai loga liikká dárbbašit buot dáid gáibádusaid olahit, muhto lohket sáhttit árvvoštallat dili go dat áigi boahtá. Dássážii leat 14 451 olbmo jápmán pandemiija olis, dat lea badjel logi geardde eambbo go Norggas olmmošlogu ektui. Dávda lea njommon 1.068.473 olbmui Ruoŧas, čájehit Folkhälsomyndigheten logut. (©NTB)