Eahpdahtti addit sámediggepresidentii válddi válljet ráđđelahtuid jienastuslogu registeris
Sámediggeáirras Lars Filip Paulsen (Olgešbellodat) evttohii mannan vahkku lávdegottečoahkkimis, ahte sámediggepresideanta galgá beassat válljet ráđđelahtuid sin gaskkas geat leat Sámedikki jienastuslogus. Dat mearkkaša ahte dat attašii dál sámediggepresidentii válddi válljet ráđđalahtuid 18 000 olbmo gaskkas.
Dat šattašii stuora rievdadus dálá ortnega ektui, go dál vállje sámediggepresideanta ráđđelahtuid sin gaskkas geat leat beassan sisa sámediggeáirrasin, ja dábálaččat listonjunnošiid geaiguin leat ceggen eanetlogu stivrejumi. Olgešbellodagas lea dieđus buorre evttohus ahte dakkár ođđa ortnet attašii presidentii buoret válljenmuni ja nu maid vejolašvuođa oažžut ráđđái olbmuid geain lea alla gelbbolašvuohta.
Das aŋkke lea sáhka das ahte sámediggepresideanta oččošii válddi válljet ráđđelahtuid sin gaskkas geaid álbmot ii leat jienastan Sámediggái. Lea ge eahpidahtti addit dakkár válddi presidentii, go Sámediggi lea sápmelaččaid iežaset álbmotválljejuvvon orgána man olis válljejuvvon áirasat ovddidit politihkalaččat iešguđet ovttaskas sápmelaččaid ja maiddái sápmelaš-joavkkuid beroštumiid.
Das aŋkke lea sáhka das ahte sámediggepresideanta oččošii válddi válljet ráđđelahtuid sin gaskkas geaid álbmot ii leat jienastan Sámediggái.
Dan válddi han sápmelaččat leat addán áirasiidda geat leat jienastuvvon Sámediggái, ii ge buohkaide geat leat Sámedikki jienastuslogus. Dan čuožžunsajis ii oro riekta addit dakkár válddi presidentii, go dat leat sápmelaččat ieža geat leat addán sámediggeválggaid olis válddi iežaset áirasiidda ovddastit sin Sámedikkis. Maiddái ráđis.
Olgešbellodaga sámediggeáirras Lars Filip Paulsen dadjá Ságat aviissas, ahte su evttohusa mielde šattašii buoret gelbbolašvuohta Sámediggeráđis go presideanta beassá válljet 1800 olbmo gaskkas ráđđelahtuid. Liikká ii leat áibbas čielggas makkár gelbbolašvuođa Paulsen ohcala Sámediggeráđis, go eat leat goasse ge vuohttán ahte ráđđalahtuin ii leat doarvái buorre máhttu čohkkát ráđis.
Baicce leat oaidnán áiggiid čađa dan rájes go Sámediggi ásahuvvui 1989:s ahte sámediggeáirasiin lea iešguđetlágan gelbbolašvuođat. Muhtumin nana árbevirolaš máhttu ja earát ges allaoahppan olbmot. Buohkat sii ovttas leat dahkan ahte Sámedikkis lea áiggiid čađa leamaš nana gelbbolašvuohta ovddidit sámi beroštumiid. Dan gelbbolašvuođa jáhkkit ain bissut Sámedikkis boahtte áigodagain maid.