Einnostit geavahit 60-100 miljovnna ruvnnu johkasámiid kultuvrii
Sámedikki Ealáhus- ja kulturlávdegoddi lea meannudan Sámediggedieđáhusa luosa birra ja das boahtá ovdan dárbbašit geavahit gaskal 60-100 miljovnna ruvnnu nannet ja ovddidit johkasámiid kultuvrra.
Sámedikki Ealáhus- ja kulturlávdegottis lei Sámediggedieđáhus luosa birra vuosttaš ášši sin áššelisttus. Ášši suoivvanáššejođiheaddji Mathis Nilsen Eira (NSR) háliidii lávdegoddečoahkkimis čalmmustahttit áirasiidda mii lea fuomášuhttán su dán áššis. Son čujuha dieđáhusa 32. siidui ja kapihttal 2. 4.6 Pelagisk fiske.
– Dat dieđut mat bohtet dán áššis de gullet 95 proseantta atlánttalussii mii manná merrii vuos, iige boađe gođđat jogaide goassege šat. Dán ášši ferte váldit internationála forumii, dadjá Eira.
Loktet internationála dássái
Ášši suoivvanáššejođiheaddji čujuha luossadieđáhusas maid son oaivvilda ferte dahkkot riikaviidosaččat. Son árvala váldit oktavuođa Ruoššain ja Eu:in vai gieldit govddodannuohti geavaheami.
– Lea davviguovllu váttisvuohta ja njulgestaga roassu go luossa lea nohkan mearas ja jogain. Mun háliidan dieđáhusa čilgehusaid vuođul ovddidit ášši internationála forumii, lohká Eira.
Olu mii geavvá
Áššejođiheaddji Arild Pettersen Inga (Bb) lohká sin čoahkkimis ain leat bargamin dainna áššiin ja navdá sáhttit johtilit buktit ovtta árvalusa dieđáhusmearrádussii.
– Lea olu mii geavvá luossaášši ektui, ja lea leamaš ovdan Stuorradikkis. Maŋimuš lea ahte Suopma lea gažadan Norgga maŋŋel dan mearrádusa man Stuorradiggi lea mearridan. Dat lea proseassa mii ain lea jođus, iige leat vel loahpahuvvon, dadjá Arild Pettersen Inga.
Luossa ráfáidahtton
Son namuhii lávdegoddečoahkkimis ahte dat ii leat Guolástusdirektoráhtta mii doaimmaha dan ášši, muhto Birasdepartemeanta.
– Dasa lea sivva go luossa lea suodjaluvvon ja dat geavai 1982:s. Buot davvi-atlántta riikkat ráhkadedje soahpamuša mas suodjaledje luosa ja danne lea maiddái birasministtar evttohan luosa bidjat rukseslistui. Dalle sáhttá gažadit maŋŋel go lea leamaš ráfáidahtton nu máŋga jagi, manne lea dalle luossa nu vánis. Máhtte (Mathis Nilsen Eira;jour.meark.) namuhii ahte ruoššat bivdet nuhtiin luosa ja dat lea juoidá maid mii fertet geahčadit. Go šiehtadedje dan 1982:s, de ii sámi bealli guldaluvvon dán áššis go ráfáiduhtte ja dat lea váilevašvuohta mainna mii fertet juoidá dahkat, lohká áššejođiheaddji Inga.
Son čujuha čoahkkimis luosanáli hálddašeami berre sirdit Guolástusdirektoráhttii mas lea gelbbolašvuohta hálddašit guollenáliid.
Ekonomalaš váikkuhusat dieđáhusas
Ealáhus- ja kulturlávdegotti nubbejođiheaddji Berit Marie E. Eira gažadii sámediggeráđi Silje Karine Muotka das makkár ekonomalaš váikkuhusat sáhttet boahtit dieđáhusa ektui.
– Juohke dieđáhusas sáhttet leat ekonomalaš váikkuhusat ja luossadieđáhusas mii leat árvvoštallan ekonomalaš váikkuhusaid dieđáhusa goalmmát kapihttalis. Makkár váikkuhusat dat sáhttet leat, de leat mis muhtin ásahusat ja searvvit main sáhttá leat ekonomalaš dárbu ovddos guvlui, eandalii dál go Deanučázádagas lea bivdu gildojuvvon, dadjá sámediggeráđđi Muotka.
Ásahusain ja servviin dárbu ruhtadeapmái
Son čujuha ahte leat nu go Deanu Musea, Joddu-prošeakta, hukset obbalaš Luossaviesu Detnui, ásahusat nu go Mearrasiida, Várjjat Sámi musea ja earret eará Bivdu searvi. Son čujuha ahte leat eará ásahusat maiddái maidda bohtet ekonomalaš dárbbuid, muhto son ii sáhtt buot daid namuhit lávdegoddečoahkkimis.
– Ovddidit Deanučázádaga halddašanorgána dađi eambbo, go sámediggeráđi oainnu mielde mis ii leat albma hálddašeapmi doppe. Dasa lassin lea beakkán guorahallan, olgguldas guorahallan luossahálddašeami ektui. Deanu gielda lea juo mearridan ahte sii háliidit čađahit olgguldas árvvoštallama ja mun háliidan čujuhit ahte leat vaikke makkár vejolašvuođas das mo čađahit dakkár guorahallama. Mu árvvoštallan lea ahte lea viehka stuorra dutkanprošeakta ja das leat ekonomalaš váikkuhusat, lohká Muotka.
Gaskal 60-100 miljovnna ruvnnu
Son lohká Sámedikkis leamaš ságastallamiid guovddáš eiseválddiiguin. Dan oktavuođas galget sáddet eiseválddiide obbalaš listtu makkár vejolašvuođat leat jus áigot nannet johkasámiid kultuvrra dan áigodagas go leat gieldán bivddu.
– Oktiibuot lea sihkkarit gaskal 60-100 miljovnna maid dat ásahusat dárbbašit go galget nannet ja ovddidit. Sámediggi ii nagot gal buot gokčat, muhto das lea sihkkarit váikkuhusat maid boahttevaš Sámediggi ferte čuovvolit bušeahtta bokte. Dan galgá ge boahtte Sámediggi árvvoštallat, ja lea dakkár ášši mii lea hui guovddážis álggos, dadjá Muotka. Son čujuha ahte luossadieđáhus galgá čujuhit mihttomeriid ja strategiijaid.
Internationála ášši
Ášši suoivvanáššejođiheaddji Mathis Nilsen Eira lohká leat dehálažžan ahte luossadieđáhus lea nu viiddis ja dárbbašlaš ahte Sámedikkis leat áigumušat ja strategiijat .
– Áigu go sámediggeráđđi váldit dán ášši internationála forumii,
nu go NASCO:I, Árktalaš ráđđái, Ruoššain ráđđádallat? Go dat maid oainnán raporttain, de orru mu oainnu mielde luossa vátnon, jearrá Eira sámediggeráđis Muotkas.
– Dat lea internationála ášši, dan leat čuovvulan NASCO:IN ja mii oaidnit dárbbu čuovvulit dan viidáset internationála dásis ja dan mii dahkat, lohká Muotka.
Johtiidsámelisttu evttohusat
Johttisápmelaččaid listu, Berit Marie P. E. Eira bokte, ovddidii guokte evttohusa luossadieđáhussii:
Vuosttaš evttohus guoská kapihttal 2.5 vuosttaš oassi maŋimuš cealkagii, ja evttohit bidjat: Čujuhit boazodoalloláhkii (2007) §26.
Nubbi evttohus guoská kapihttal 2.5, goalmmát maŋimuš oasis: Dasa lasihit vel sáni biebmolasáhussan (matauk). Cealkka šaddá dasto: Luossabivddus lea mearkkašupmi kulturguoddin, dienasvuođđun ja biebmolasáhussan.
Bb evttohusat
Bargiidbellodat, Arild Pettersen Inga bokte, evttohii rievdadusa luossadieđáhussii:
Rievdadus maŋimuš cealkagis, 2.1.4, dat gessejuvvo ja biddjo mihttun oassái 2.1.5.
– Sámediggi háliida ahte eamiálbmoga oainnut vuhtii váldojuvvojit ja leat eanet oidnosis internationála proseassain ja eamiálbmotvuoigatvuođat doahttaluvvojit eamiluosa hálddašeamis.
Lassičuoggát, strategijiat čuokkis 2.1.5
– Stáhta bargu ásahit nationála luossaguovddáža, mii háliidit ahte vuođđoruhtadeapmi dasa duppalasto.
– Biddjo bargujohtui oažžut ruhtadeami ásahit ođđa vistti Deanu Museii, oassin Jodduprošektii.
– Sámediggi galgá bargat dan ovdii ahte Sámediggi lea NASCO
– The North Atlantic Salmon Conservation Organization (NEAC) ollislaš miellahttu. Eamiálbmogat galget oassin NASCO:S, vai sin eamiálbmotmáhttu ja gelbbolašvuohta lea mielde. (Sametinget vil arbeide for å bli tatt opp som fullverdig medlem i NASCOS North-east Atlantic Commission (NEAC).
Lávdegotti mearrádus luossadieđáhusa rievdadusaide
Ealáhus- ja kulturlávdegotti eanetlohku dohkkehii Johttisápmelaččaid listtu Berit Marie P. E.
Eira árvalusaid. Lei dušše Ovddádusabellodaga áirras gii jienastii vuostá.
Ealáhus- ja kulturlávdegotti eanetlohku dohkkehii Bargiidbellodaga Arild Pettersen Inga árvalusaid. Lei dušše Ovddádusabellodaga áirras gii jienastii vuostá.
Dás gávnnat Sámedikki Luossadieđáhusa.