– IMAŠ duopmu diggegottis
Iinnasullo diggeášši:
Jurista čuovvu Iinnasullo diggeášši, ja son imaštallá duomu maid Salten ja Lofuohtádiggegoddi celkkii duomus mii dál lea guoddaluvvon Hålogalándda lágamánneriektái.
Boazosápmelaččat Iinnasullo orohagas, Nordlánddas, šadde diggái boahtit go eananeaiggádat váide boazodoalu eanangeavahanvuoigatvuođa diggái. Salten ja Lofotendiggegottis (ovddeš Vesterålen diggegoddi) meannudedje ášši skábmamánu 2020:s. Duopmu celkui juovlamánu 1. beaivvi 2020.
Iinnasullo orohat vuoittáhalai áššis, ja sii guoddaledje ášši lágamanneriektái, mii lei mannan vahkku Hålogalándda lágamánnerievttis. Vuosttažin lei Iinnasullo orohaga advokáhtta, Knut Hurum, gii ovdanbuvttii ášši ja duođaštusaid. Maŋŋel borranbottu loahpahii eanaeaiggádiid advokáhtta, Oddmund Enoksen.
Ášši lea ahte 6 eananeaiggáda Strand ja Kringle nammasaš guovlluin, Suorttá suohkanis, čuoččuhit ahte sin eatnamat eai leat goasse leamaš boazodoalloguovllut, ja dan dihte ii leat sis riekti guođohit bohccuid doppe.
Raššuda rivttiid
Sámi jurista, Ánde Somby, lohká iežas čuvvon dikki go álggahuvvui ja diehttelasat ii háliit nu olu dadjat dan birra. Son lea lohkan diggegotti duomu, ja doppe son imašta oalle olu.
– Mun imaštin hirbmosit dan go diggegotti duomus namuha diggi ovddeš báhpiriid main čuožžu ahte Iinnasullos leat leamaš bohccot, muhto ii spesifisere gos ja makkár eatnamiin, lohká Somby.
– Maid dat mearkkaša?
– Dat mearkkaša ahte diggi ovttaládje gáibida GPS koordináhtaid mat čájehit makkár eatnamiid boazodoallit leat geavahan, muhto dalle eai lean dakkár rusttegat, ja dan dihte leat boares báhpirat váldon diggái duođaštussan. Dat leat dieđus eará áššiin dohkkehuvvon duođaštussan. Jus dál doalahuvvo diggegotti duopmu, de dat maid raššuda dálá boazodoallorivttiid, vástida son.
Dološ duođaštusat
Iinnasullo advokáhtta, Knut Helge Hurum, álggahii dikki ja muitalii sin beali áššis ja čájehii duođaštusaid. Ovdanbuktimis son čujuhii man guhká boazodoallu leamaš guovllus, mii lea ge vaikke man guhká. Iinnasullos lea namuhuvvon boazodoallu ovdal 1800-jahkelogu. Lappekommišuvdna lea maid guorahallan boazodoalloguovlluid 1883-jahkelogus, go lei mihttu ráhkadit orohatrájiid. Doppe namuhuvvo earret eará Iinnasullo boazodoallu. Dalle daddjo juo Lappekommišuvnna guorahallámis ahte Iinnasullos lea sajáiduvvan riekti bohccuid atnet.
Qvigstad girji, gos muitala olbmuid ja guovlluid birra Norlánddas, mii lea čállon 1721-jahkelogus, doppe juo namuhuvvo boazodoallu Iinnasullos.
Hurum maid muitalii ahte sis leat dološgovat. Govat mat duođaštit ahte boazodoallu lea doloža rájes leamaš Iinnasullos, eai ge leat aitto álgán, nu go nubbi bealli čuoččuha. Daid son čájehii dikkis. Govaid leat čoaggán earret eará dološarkiivvain ja aviissain, ja dain oaidná čielgasit gos lea govvejuvvon.
Hurum muitala maid ahte go Suorttá suohkanis galge ráhkadit suohkanplána 2019:s, de bođii vuosttašgeardde ovdan ahte boazodoalus eai leat rievttis Strand ja Kringle nammasaš guovlluin. Dalle dajai suohkan ahte boazodoalus eai leat rievttit dain guovlluin, muhto loahppa 2019:i čálii ges suohkan lasáhusa suohkanplána ovdabargui ahte boazodoalus leat dattege vuoigatvuođat guovlluin ja sii leat de dakko bokte oassin gulaskuddamis.
Vuosttalda visot
Eananeaiggádiid advokáhtta, Oddmund Enoksen, fas jotkkii seamma vugiin go diggegottis dagai. Enoksen lea maid ieš okta dain geat gesse Iinnasullo diggái, ja dakko bokte okta dain eananeaiggádiin, seammás go son lea bealušteaddji alcces ja dan viđá eará eananeaiggádii.
Son muitalii ahte dain boares báhpiriin ii boađe ovdan ahte boazodoallu leamaš juste dakko gokko sis leat eatnamat. Son čujuhii boares báhpiriidda gos daddjo ahte boazodoallu lea leamaš dološ áiggi rájes Iinnasullos, muhto ii namuhuvvo ahte boazodoallit leat geavahan eatnamiid justte Strand ja Kringla bokte, ja ii obanassiige Suorttá suohkanis. Son muitalii maid ahte dálá boazoeaiggádat, nu go Arild Inga, leat aitto johttigoahtán dohko. Ingga eamidis lea mátkkoštanfitnodat, Inga Sámi siida, gosa johtet bohccuiguin čájehan dihte turisttaide daid.
Enoksen muitala ahte dan rájes go Inga álggii johtit bohccuiguin guvlui, dalle álge maid riiddut. Son čuoččuha ahte dan rájes lea Inga biehttalan earret eará ráhkadit mánáide čierastallanluohká, lávu cegget čierastallan luohkkái, 100 jagi boares čuoiganláhtu, viesuid hukset Strand nammasaš báikái ja huksemis muorraviesu boares bartta lusa. Son muitala maid ahte Inga galgá leat unohasat hupman olbmuide geat ledje dolasteame iežaset vieso luhtte. Son lohká maid ahte jus boazoeaiggádat livččii geavahan eatnamiid, de livččii dieđus eananeaiggádiin leamaš vejolašvuohta juoidá dahkat áššis. Dat maid juo ieš alddis duođašta ahte eai leat leamaš boazodoallit guovlluin.