Šaddá váttis caggat dan stuora fápmolinjjá
Gielddastivrračoahkkimis, geassemánu 22. beaivvi, doarjjui Porsáŋggu gielda 420kv-linjjá konsešuvnna man Statnett lei sádden Norgga čázadatja energiijadirektoráhtii (NVE).
Dan linjjás maid bohtet leat váikkuhusat ollu boazodoalloorohagaide, seamma go Oarje-finnmárkku orohagat leat vásihan. Doppe leat juo huksen el-fápmolinjjá Báhccavuonas, Romssa fylkkas, gitta Finnmárkui. Juste dál leat ceggeme maŋemus oasi Skáidái, gos dasto huksegohtet oarjjás guvlui Hámmerfestii. Ii ge dat leat smávva linjjá. Dat lea miilla guhku ja 40 mehtera govddu.
Dál leat plánegoahtán cegget 420 kv-linjjá nuorttas guvlui, namalassii Skáiddis gitta Girkonjárgii. Dat boahtá álgovuorus čuohcat máŋgga orohahkii mat leat oarjjabealde Kárášjoga, namalassii Skáiddeduoddarii, Njeaiddánii, Spiertagáisái, Lágesduoddarii ja Skuohtanjárgii. Huksen guoská maid siiddaide main lea johttingeaidnu dain guovlluin, nu go Marbolon, Máhkarávju, Jahkenjárga ja Rávdol.
Lea oalle čielggas ahte 420 kv-linjjá huksejuvvo juste dan dihte vai lea vejolaš fievrredit eambbo el-fámu olggos Finnmárkkus.
Spiertagáissá orohaga stivrrajođiheaddji, Per John Anti, vuorjašuvvá. Son ballá ahte go ráhkadit dán ovtta infrastruktuvrra, de dat buktá vel eará sisabahkkemiid. Ja eandalii go geainnuid vel ráhkadit. Dat lea duohta ballu sus, go dálá linjját Finnmárkkus eai leat doarvái stuorrát fievrredit buot dan el-fámu jus huksejuvvojit eambbo bieggamillot.
Lea oalle čielggas ahte 420 kv-linjjá huksejuvvo juste dan dihte vai lea vejolaš fievrredit eambbo el-fámu olggos Finnmárkkus. Maŋŋel go linjjá lea gárvvis, de doaivumis bohtet ohccot konsešuvnnat hukset vel eambbo bieggamillopárkkaid.
Lea áddehahtti ahte boazosápmelaččat Kárášjoga bealde geahččalit caggat linjá, muhto dađi bahábut jáhkkit dan šaddat váttisin. Orohagat Guovdageainnu bealde leat vásihan ahte lea veadjemeahttun caggat sin plánaid. Ii ge duopmostuoluin ge leat dasa doarjja.
Danne jáhkkit šaddat váttisin caggat huksema, muhto dan dihte dieđus eai sáhte vuollánit. Buoremus livčče jus orohagat mannet oktii ja bargagohtet huksema vuostá. Seammás lea dehálaš ahte Sámediggi fátmmasta ášši árrat, vai ii geava nu mot oarjin. Dan ášši vuosttaldišgođii Sámediggi hui maŋŋit.