Márkomeannu lea unnon – dál lea «Márkomenoš»
Márkomeannu lágideaddjit illudit go besset lágidit juobe unnebuš festivála ge.
Márkomeannu lágideaddjit čilgejit preassadieđáhusas ahte namma Márkomenoš lea diminutiiva suorggideapmi Márkomeannu-sánis, ja mearkkaša smávva ja liekkus veršuvdna Márkomeanus.
Festivála lágiduvvo duorastagas lávvordahkii, suoidnemánu 29.beaivvis gitta 31. beaivái. Sii fállet earret eará Keiino-konseartta, ođđa sámi standup-šovva, vuosttaščájálmasa Márkomeanu ođđa “Mánáidmeannu” skearrus.
– Jurddaš, mis han gártá festivála! Mii leat illudan fas olbmuid bovdet Gállogieddái ávvudanfeastta rájes, mii lei 2019:s. Mis galget konsearttat, miellagiddevaš seminárat, ja masa várra illudan buot eanemus lea Noereh geasseleirii, namalassii “Siiddastallan”, muitala movttegis festiválajođiheaddji Aili Guttorm.
Geasseleaira
Bearjadagas sotnabeaivái lágiduvvo Siiddastallan –vuosttaš sámi geasseleaira nuoraide, mii lea ovttasbargu gaskkal Noereh ja gállogietti ovttas Gállogiettis.
– Guhkes botta fysalaš deaivvademiid haga viimmat bovdejuvvojit nuorat deaivvadit geasseleairras. Mii illudit fas čohkket nuoraid Gállogieddái geasset. Doppe dáidá šaddat lávggodeapmi, lávostallan, musihkka, vejolašvuohta oassálastet festiválii ja
KÁRÁŠJOHKA
Gaskavahkku
GUOVDAGEAIDNU
Gaskavahkku Duorastat
PORSÁŊGU
Gaskavahkku oahpásmuvvat ođđa verddiiguin, muitala Noereh-jođiheaddji Maria Grensemo.
KEIINO boahtá
Konseartaprográmma lea biddjon lávvordahkii, ja go váldojoavku KEIINO doallá olles šovva, de dáidá leat veadjemeahttun jaska čuožžut, čállet sii. Márkomeannu iežaset Inna Maria Amundsen čuojaha ja ligge lávddi ovdal KeiiNO.
Beaivet lea Mánáidmeanu vuosttaščájálmas. Dat lea musihkkaprošeakta mas leat logi áibbas ođđa mánáidlávlaga sihke davvi-, julev-ja lullisámegillii. Prošeavttas oassálastet Saara Hermansson, ÅVLA, Ronja Larsen, Emma Elliane ja Yunqmiqu. Jođiheaddji prošeavttas leamašan gelbbolaš
ÁLTÁ
Gaskavahkku
Duorastat
DEATNU/OHCEJOHKA
Gaskavahkku Duorastat
ČÁHCESUOLU
Gaskavahkku
Duorastat sámi buvttadeaddji Jakop Janssønn. Lávlagat leat biddjon skerrui mii almmuhuvvo suoidnemánu 23.beaivvi. Mánáidmeanu artisttat maid čuojahit oktasaš konsearttas eahkedis.
– Lean aiddo áhččin šaddan, ja danin lea ge leamašan hui váimmolaš ja buorre ráhkadit ođđa mánáidmusihka váibmogillii. Mánáidmeannu lea šaddan skearrun ja mun jáhkán váhnemat olles Sámis illudit dainna, go sáhttet ovttas mánáiguin lávlut sámegillii. Illudan sakka juohkit bohtosa álbmogiin, lohká Jakop Janssønn.
Ii vejolaš gohttet
Duorastaga leat eahketdoalut báraguovllus. Das šaddá standup, árbevirolaš Márkoquiz ja čuojahuvvo
AVVIL
Gaskavahkku
Duorastat
HEAHTTÁ
Gaskavahkku Duorastat
ROMSA
Gaskavahkku sámi musihkka. Bearjadaga diibmu 12 lea almmolaš festiválarahpan, ja dasto čađahuvvojit seminárat ja mánáid-ja nuoraidprográmma. Lávvardaga leat seminárat, válgadebáhtta, valáštallan, mánáid-ja nuoraidprográmma ja konsearttat sihke beaivet ja eahkedis.
Dán jagi ii leat vejolaš gohttet festiválabáikkis, iige guossohuvvo alkohola bearjadaga ja lávvardaga. Šaddet sierra bileahtat iešguđet beivviide. Dáid erohusaid dihte leat šaddan vuolidit bileahttahattiid sakka, vuoi festivála geasuha olbmuid. Dán jagi eai gártta eanet 200 guossi.