10 jagi maŋŋel terrordaguid: – Lea vejolaš eallit vaikke vásiha dákkár ilgadis roasu
Go Tarjei Jensen Bech rabai čalmmiidis, de eai gullon šat luođat. Lottit vizardedje. Son lei giitevaš go ain lei eallimin. Logi jagi leat vássán dan rájes go báhččui ja roasmmehuvai Utøyas. Son muitala terrordáhpáhusa birra gos šattai oaidnit menddo olu nuoraid jápmimin.
Go Tarjei Jensen Bech rabai čalmmiidis, de eai gullon šat luođat. Lottit vizardedje. Son lei giitevaš go ain lei eallimin. Logi jagi leat vássán dan rájes go báhččui ja roasmmehuvai Utøyas. Son muitala terrordáhpáhusa birra gos šattai oaidnit menddo olu nuoraid jápmimin.
Suoidnemánu 22. beaivvi 2011:s leat badjel 500 Bargiidbellodaga nuora geasseleairras Utøyas. Sii leat aiddobeliid gullan bombba birra mii lea bávkkehan ráđđehuskvártalas, Oslos.
– Nuorat vuorjašuvve bombba geažil, muhto mun jurddašin ahte dát gal manná bures. Mii han leimmet máilmmi dorvvoleamos báikkis, dadjá Tarjei Jensen Bech.
Hámmárfeastalaš lei 19 jagi boaris ja sus lei ovddasvástádus Finnmárkku AUF nuorain geasseleairras. Son muitala mii dáhpáhuvai go terrorista bođii sullui.
– Mus lei oađđensadji «láđu» nammasaš vistis mii lea lahka Utøya feargakája. Ledjen dohko jođus viežžat bealljebilttuid go háliidin rádios gullat mii oaivegávpogis geavvá. Manadettiin dohko deaivvadan muhtin oahppásiin gii muitalii ahte vearjuduvvon politiijat leat boahtán sullui. Sii galge iskat leat go bombbat Utøyas. Dan galgen gaskkustit eará
Finnmárkku nuoraide ja lei dehálaš muitalit ahte ii leat váralaš.
Kinaputtat
Dan botta go Tarjei ohcá bealljebilttuid, de gullá ahte juoga beašku olggobealde. Son navdá ahte soames lea bávkaleamen kinaputtaid. Dat ii oro su mielas heivvolaš dán dilálašvuođas ja mearrida ohcagoahtit sivalačča.
– Go boađán olggos, de oainnán ahte dievva olbmot vihket. Smávva gánddaš, gii dáidá dušše 9 dahje 10 jagi boaris, dadjá ahte ferten viehkalit báhtui. Mun vilppastan gurut guvlui gos oainnán muhtin olbmo veallut. Nubbi ges lea čuoččat ja sus lea bissu. Son báhčá vel ovtta olbmo gii lea dies lahkosiin. Mun dáiddán dušše 20 mehtera eret, muitala Tarjei ja dadjá ahte suorganii sakka ja viehkalii eret báikkis.
– Mun viehkalin tealtaleairra guvlui. Mun siđan buohkaid geaiguin deaivvadan báhtarit. Go geah
čestan maŋos, de oainnán fas dievddu geas lea uniforbma badjelasas. Son vázzá gulul ja guottaša hávlára. Mun viegan viidáset ja go ollen Davvi-norgga nuoraid tealtasadjái, de áiggošin sin váruhit, muhto in šat dárret maidege. Sii jerret mii dáhpáhuvvá, muhto mus eai leat šat sánit. Mus lea rumaš stirdon, čilge Tarjei Jensen Bech.
Steavlideapmi
Tarjei ohcá sániid ja áiggošii muitalit eará Finnmárkku, Romssa ja Nordlándda nuoraide ahte sin guvlui lea boahtimin olmmoš gii báhčá ja goddá.
– Go de geahččalan juoidá dadjat, de fas fuomášan albmá geas lea vearju. Son lea jođus smávva luohká bajás gos muhtin leairaoasseváldi čuožžu. Dat nuorra lea vákta dán beaivvi ja sus lea šleđggonveasta alde. Soai orruba lonohallamin moadde sáni ovdal go vearjuduvvon almmái roggá bissu ja báhčá vávtta. Vákta ravgá dakkaviđe eatnamii. Terrorista ii vel vuollán. Son manná vel lagabui ja báhčá vávtta vel oaivái. Jurdilin ahte lei njulgestaga steavlideamen olbmoriebu, dadjá Tarjei.
Go dát dáhpáhuvvá, de leat Tarjei birrasis 30-40 olbmo. Sii ožžot panihka.
– Olbmot vihke juohke guvlui. Mun viehkalin vuovdái ja čuvvon ráhkisvuođabálgá. Mun doivon ahte dákko beasašin mearragáddái, muhto doppe ledje nu alla bávttit. Loahpas ollen muhtin metállaáiddi rádjái, gorgŋen dán badjel ja oainnán muhtin Finnmárkku nieidda gii lea čiehkádan muhtin bávtti duohkái. Mun mearridan su lusa bisánit go in beasa mearragáddái. Lei menddo ceakkus, 10-15 mehtera vulos.
Gulai terrorista vuoigŋahaga
Nieida jeará Tarjeias lea go duohta báhčin vai hárjehallan dat lea. Tarjei cikce iežas gihtii. Ii leat dušše fasttes niehku.
– Mun logan niidii ahte dát ii leat makkár ge hárjehallamii. Dalle gullogohtet luođat vel lagabus. Loahpas gulle terrorista lávkkiid ja vuoiŋŋahaga. Son vuoigŋá jođánit ja lea justa munno bajábealde. Jus dalle livččii goabbá ge lokten oaivvi, de ean livččii šat heakkas. Mus lei nu jápminballu ja jurddašin ahte fargga lea mu vuorru jápmit.
Terrorista ii fuomáš sudno, muhto čuorvugoahtá ahte odne galget narsisttat jápmit. Vuohon šaddá Tarjei oaidnit ahte muhtin nuorra gottáhallá.
– Muhtin nieida oidno viehkamin mearragáttis. Terrorista báhčá su. Son gahččá muhtin geađgge vuostá, huiká ja rohkadallá heakkas ovddas. Terrorista ii beroš. Báhčá su nuppes, goalmmes ja vel njealját gearddi. Oainnán ahte nieida ii šat doala gitta geađggis man vuostá lei gahčačn ja mearračáhci su birra lea visot varran. Dalle ádden ahte son lea maid jápmán, dadjá Tarjei jaskadit.
Báhččo ja roasmmehuvvá
Veahá botta lea jaska, muhto báhčin ii leat dattege nohkan. Tarjei oaidná ahte terrorista lea jođus
sudno guvlui. Son lea selggos ja Tarjei oaidná ahte sus lea politiijabivttas badjelasas. Tarjei diehtá ahte jus terrorista jorggiha, de fuomáša sudno. Son dadjá niidii ahte ferteba viehkalit fas báhtui.
– Mun divttán nieidda vuos viehkalit, ja de bidjalan ieš maŋŋái. Fákkestaga oainnán ahte eana boahtá lagabui ja lagabui. Mun jurddašan ahte dál gal jámán. Máilbmi čáhpoda. Terrorista lea báhčán mu ja deaivvai mu gurut juolgái. Mun massán balánssa ja gahččen bákteráigge, lea birrasii 10-15 mehtera merrii, muitala son.
Tarjei Jensen Beck ii dieđe man guhká veallá čáhcegierragis, muhto go moriha, de ádde ahte lea ceavzán.
– Muittán ahte lei áibbas jaska, in gullan šat báhčima. Lottit dušše vizardedje. Mun jurddašin ahte lean eallimin ja ahte dat lea buorre. Veahá áiggi maŋŋel bohtet 4-5 AUF nuora. Gulan ahte dadjet dá veallá muhtin gii lea garrasit roasmmehuvvan. Sii ožžot mu gáddái. Muhtin velleda mu báldii vai in galgga šat galbmot ja muhtin eará ges rahtá mu oanehisbuvssaid. Son gokčá mu hávi mii lea 14x8 sentte stuoris.
Viimmat oadjebasvuođas
Nuorat geat váldet vára Tarjeis gažadit su, jerret mii su namma lea, geat su váhnemat leaba ja makkár bussá sus lea. Sii dahket maid sáhttet vai Tarjei bissu gozuid alde. Go fuomášit fatnasa, de čuorvugohtet veahki.
– Priváhta olbmot ledje gádjugoahtán olbmuid, ja okta fatnasiin bođii gáddái min viežžat. Mu loktejedje fatnasa ovdageahčái. Fatnasis jotke háleštit munnje vai in ribat nohkat. Nieida, gii lei mu bálddas jo veallán gáttis, velledii mu báldii maiddái fatnasis. Vuojedettiin Tyrifjordenis, de lávlugođiimet, jáhkán mii lávlluimet Michael Jackson šuoŋa «Heal the World».
Go ollejedje gáddái, de lei ambulánsa vuordimin Tarjei Jensen Becha. Son dolvojuvvui Ringerike buohccevissui.
– Go ožžo mu ambulánsii, de dajai ambulánsabargi ahte dál lean oadjebasvuođas. Dat lei oba stuora geahpádus, in han mun lean dovdan iežan oadjebassan máŋgga diibmui, dadjá Tarjei.
Badjel 30 gearddi čuohpaduvvon
Tarjei čuohpaduvvui dakkaviđe go ollii buohccevissui, ja dan rájes leat gártan olu čuohpadeamit.
– Ringerike buohcceviesus stabiliserejedje mu juolggi ja čađahedje hoahppočuohpadeami. Nuppi beaivvi, suoidnemánu 23. beaivvi, sáddejedje mu ja vel ovtta eará nuora ambulánsagirdiin Davvi-norgga universitehtabuohccevissui Romsii. Dat lei mu mielas hui buorre go de bessen Davvi-norgii ja lagabui ruovttu, lohká son.
Maŋŋel Utøya báhčimiid veallái Tarjei Jensen Beck ovcci vahkku Davvi-norgga universitehtabuohcceviesus.
– Mun ledjen báhččon juolgái ja dasa lassin lei juolgi doddjon. Mus doddjui maid dákti čalmmi vuolde, ja maiddái dát dárbbašii čuohpadeami. Mun lean čuohpaduvvon badjel 30 gearddi, álgománuid čađahedje birrasii logi čuohpadeami. Guhkimus čuohpadeapmi bisttii lagabui ovcci diimmu.
Ođđasit oinnii jápmima
Ovtta čuohpadeapmi maŋŋel manai masá boastut, ja Tarjei gárttai ođđasit ballat jápmimis.
– Muhtin áigge maŋŋel ožžon varramirkkohusa. Lei hirbmat duođalaš. Mus lei badjel 42 gráda feber, ledjen heajos vuoimmis ja rupmašis lei olu infekšuvdna. Ledjen nuppes heaggaváralaš dilis, muhto lihkus doibme antibiotikat. Ožžon vissa njeallje iešguđetlágan dálkasa, dadjá son.
Varramirkkohus dagahii maid ahte Tarjei oaidnigođii, gullagođii ja vásihišgođii ipmašiid.
– Mun hallusineregohten ja dat lei hui traumatalaš vásáhus. Mun jáhkken ahte lean jápmán. Mun muitalin eadnái ja áhččái makkár lávlagiid galgaba čuojahit mu hávdádusas. Lei hui unohis vásáhus. Dan maŋŋel gárten guhká leat buohcceviesus, muitala Tarjei.
Viehkagoahtán
29-jahkásaš lea maŋimuš čuohpaduvvon moatti jagi áigi. Son muitala ahte juolggi geažil eallá fysalaš bákčasiiguin.
– Juolggis váilot muhtin ráje nearvvat, nu ahte mus leat bákčasat juohke áidna beaivvi. Dattege sáhttá dainna eallit. Diibmá álgen maiddái viehkat, nu ahte olu lea ovdánan dan rájes go báhččojin. Lean hirbmat ilus go mus oba lea ge juolgi, ja bákčasiiguin gal oahppá eallit.
Maŋŋel traumatalaš dáhpáhusa leat smávva ovdáneamit hui dehálaččat, dadjá Tarjei.
– Smávva lávkkit ja vuoittut leat hirbmat dehálaččat go dakkár stuora ovdánemiid ii oainne dakkaviđe. Olmmoš ferte maid alcces bidjat smávva mihtuid jus galgá ovdánit. Jurddašan dat leat hui buorre vuohki beassat ovddas guvlui.
Oktonas
Son lea oahppan eallit bákčasiiguin, muhto maŋŋel terrordáhpáhusa lea maid gillán psyhkalaččat. Son han oinnii nu olu olbmuid jápmimin, son massii olu skihppáriid ja oahppásiid, son balai ieš jápmimis ja dasa lassin báhččui.
– Lea hui oktonas eallit Utøya terrordáhpáhusain. Eai han olbmot ádde maid mii leat vásihan, illá ieš ge ádden man čađa leat mannan. Muhtin áigodagaid lea hui lossat ja olu han muittuha suoidnemánu 22. beaivvi. Jus ovdamearkka dihte arvá, jus oainnán politiijaid dahje sullasaš dáhpáhusat gevvet máilmmis, de badjánit muittut ja lossa dovddut. Nie dáidá álo leat, muhto maiddái dasa hárjánan. Olmmoš sáhttá eallit viidáset vaikke lea vásihan nu ilgadis roasu.
Váilevaš veahkki
Tarjei Jensen Bech dovdá ahte lea ožžon buori veahki fysalaš vahágiid ektui, muhto psyhkalaš dearvvašvuođa veahkki gal leamaš váilevaš.
– Dakka maŋŋel terrordáhpáhusa oaččuimet hui buori veahki, ja dan jáhkán leat hui dehálažžan. Maŋit áiggis gal leamaš psyhkalaš dearvvašvuođaveahkki váilevaš, in dieđe lea go danin go mis váilot olbmot dan suorggis vai lea go danin go Norggas lea menddo unnán gelbbolašvuohta traumaid ektui. Mun ožžon posttraumáhtalaš stressyndroma maŋŋel suoidnemánu 22. beaivvi, ja dat han dagaha ahte árgabeaivvi dáhpáhusat sáhttet doalvut mu ruovttoluotta Utøyai. Sáhttá hirbmat váttis eallit dakkár váttuiguin maid earát eai oainne, dadjá Tarjei.
– Oaččot go makkár ge veahki dál?
– In oaččo makkár ge veahki dál.
Olu olbmot jápme
Utøya terrordáhpáhusas jápme 69 olbmo, 33 dáin ledje vuollel 18 jagi boarrásat. Ráđđehuskvartála bombemis ges jápme gávcci olbmo.
– Dat stuorámus roassu suoidnemánu 22. beaivvi lea ahte nu olu olbmot jápme. Ledje eanemus nuorra olbmot geat jápme ja sis han lei rievtti mielde olles eallin ain iežaset ovddabealde. Sii han ledje galgat gazzat oahpu ja ásahit bearrašiid, muhto nu ii šaddan. Lea hirbmat lossat jurddašit dan birra ja danin lea máilmmi dehálaš ahte eat vajálduhte daid olbmuid ja dan beaivvi. Dat lea nu ilgadis dáhpáhus ahte lea dehálaš muitit dan.
Danin lea Tarjei galledan sihke nuoraid- ja joatkkaskuvllaid gos lea juohkán terrordáhpáhusaid historjjá ja muitalan maid ieš vásihii Utøyas.
Eastadit vaši ja rasismma
– Mu mielas lea hui dehálaš dovddusin dahkat dán historjjá, ja danin lean logaldallan sihke nuoraidskuvlaja joatkkaskuvlaohppiide. Mu mielas livččii heivvolaš muitalit terrordáhpáhusaid birra maiddái mánáidskuvlamánáide. Mis han leat skuvllain buolvvat geat eai lean oba riegádan ge logi jagi áigi ja mis leat buolvvat geat ledje nu unnit ahte eai muitte suoidnemánu 22. beaivvi, lohká Tarjei Jensen Bech.
Su mielas lea maid dehálaš muitalit suoidnemánu 22. beaivvi vai eastadivčče sullasaš dáhpáhusaid boahtteáiggis.
– Lea dehálaš muitalit suoidnemánu 22. beaivvi birra vai dat ii vajálduvvo, muhto maiddái vai eastadivččiimet vaši ja rasismma. Dainna vugiin lea maid vejolaš fuomášit jus soapmásis leat guottut mat eai leat beare buorit. Mu mielas galggašii dát fáddá šaddat oassin skuvlaoahpahusas. Mus goit leamaš hui buorit ságastallamat maŋŋel logaldallamiid, ohppiin leat buorit ja jierpmálaš gažaldagat.
Lunddolaš politihkket
Tarjei áŋgiruššan servodaga ovddas ii nohkan vaikke vásihii ilgadis terrora. Son muitala ahte sutnje leamaš áibbas lunddolaš joatkit politihkas. Son ovddasta Bargiidbellodaga ja lea Romssa ja Finnmárkku
fylkka várresátnejođiheaddji.
– Maŋŋel terrordáhpáhusa lei munnje hui dehálaš joatkit árgabeaivvi nu dábálaččat go vejolaš. Ustibat, bearaš ja politihkka leamaš hui dehálaččat dan barggus. Mun in leat goassege árvvoštallan guođđit politihka maŋŋel roasu go terrorista ii galgga beassat mu bissehit. Munnje leamaš maid hui dehálaš fievrridit viidáset dan politihkalaš barggu mii áŋgirušai nuoraid geat goddojuvvojedje. Mun dáhtun áŋgiruššat máŋggabealátvuođa ja gierdevašvuođa ovddas ja bargat dan vaši vuostá man ráđđehuskvártala ja Utøya terrorista ovddastii. Dat dađi bahábut oainnat gávdno ain servodagas, sihke Norggas ja muđui máilmmis, lohká son.
Unnán digaštallamat
Tarjei Jensen Bech mielas eai leamaš doarvái čeahpit digaštallat dáid fáttáid ja son ohcala eanet áŋgiruššama.
– Maŋŋel servodaga reakšuvnnaid, de leat eiseválddit buoredan politiija- ja gearggusvuođadoaimma mii ii doaibman nu go galggai suoidnemánu 22. beaivvi, muhto mii eat leamaš seamma čeahpit bargat Utøya vearredahkki vaši ja ideologiija vuostá. Mii eat soaitte doarvái dan digaštallan. Eai han Bargiidbellodat ja AUF fallehuvvon dáhpedoarpmis, dat lei plánejuvvon politihkalaš falleheapmi. Dan lea dehálaš muitit ja danin lea maid dehálaš dáistalit dan vuostá. Dat gávdno ain Norggas ja dan oinniimet maŋimuš go Manshaus fallehii oabbabealis ja Baeruma moskea. Dat han čájeha ahte eat leat nákcen bissehit dakkár jurddašeami ja vaši, lohká son ja dadjá ahte dattege lea juoga rievdan Norgga servodagas maŋŋel suoidnemánu 22. beaivvi 2011.
– Norgalaččat leat šaddan gierdevaččabut ja sii leat čeahpit dohkkehit máŋggabealátvuođa. Nu ahte eat leat áibbas vártnuhis dilis. Dattege lea hirbmat suorggahahtti go olgešekstremisma ovdána Eurohpás ja maiddái Norggas, loahpaha Tarjei Jensen Bech.