BALLÁ GUOVDDÁŠ SÁMI JIENA geahnohuvvat Sámedikkis
Eará válgabiriid ektui, de Ávjovárri válgabiirres eai leat galle ođđa jienasteaddji. Johan Vasara ballá mandáhtajuogu boahtteáiggis goaridit Ávjovári ja nu geahnohuhttet guovddáš sámi guovlluid jiena Sámedikkis.
Sámedikki válgajienastuslogus leat dál badjel 20 000 olbmo čálihuvvon válgajienastuslohkui. Jienastuslohku lea lassánan 3047 olbmuin ovddit sámediggeválggaid ektui. Leat golbma válgabiire main leat čalbmáičuohcci logut ja main lea stuoribuš lassáneapmi. Davvi válgabiirres lassánii jienastuslohku 494 olbmuin ja Gáissi válgabiirres ges lassánedje 501 olbmo jienastuslohkui.
Lulli-norgga válgabires lea stuorámus lassáneapmi gos 1635 olbmo dieđihedje jienastuslohkui maŋemuš válggaid rájes. Ávjovárri lea dat válgabiire gos lea unnimus lassáneapmi. Ávjovári jienastuslohku lassánii 7 olbmuin 2017 válgga ektui. Nubbin unnimus lassáneapmi lea Nuorta válgabiirres. Doppe lassánii lohku 285 olbmuin.
– Balan boahtteáiggis goaridit Ávjovári
Johan Vasara jáhkká dát lea dušše álgu maid oaidnit ja maid leat oaidnán muhtin jagiid badjel.
– Lulli-norggas han lea hirbmat stuora álbmotvuođđu sisadieđihit jienastuslohkui, fuomašuhttá Johan Vasara.
Son muitala ahte dat seamma vuođđu ii gávdno earret eará Ávjovári válgabiirres, ja ollu daid eará Davvi-norgga válgabiirriin.
– Mun balan dát boahtá boahtteáiggis goaridit Ávjovári ja sákka geahnohuhttit guovddáš sámi guovlluid jiena Sámedikkis. Dat lea dat lunddolaš boađus, dadjá Vasara.
– Treanda man mii leat oaidnán sentraliserenpolitihkkas maŋemuš gávcci jagi nannejuvvo. Go SSB loguid vuođul lea Davvi-norga dušše 2018 rájes massán badjel 4000 ássi, ja eatnasat sis leat fárren juste daid sámi guovlluide Lulli-norgii gos jienasteaddji lohku lassána. Dakkár treanda lea nannemin fápmosirdašumi vel eambbo Oslo ja Lulli-norgga hárrái, muitala Vasara.
Son dadjá alddis leat sávaldat ahte Sámediggi válddažii dán hástalusa duohtan, ja muhtun ládje suddje dan fámohuhttima maid guovddáš sámi guovllut bohtet vásihit vel eambbo ovddasguvlui.
– Sáhtášii ovdamearka dihtii bidjat unnimusmeari áirraslogu Ávjovári ja eará válgabiriide, ja bidjat dihtomeari Lulli-norgga áirraslogu lassáneapmái. Ii sáhte šaddat nu ahte boahtteáiggis bohtet buot 39 Sámediggeáirasa Oslos, go doppe leat miljovnna olbmot. Čilgen mearehuddamin čájehan dihte duođalašvuođa das go Lulli-norgga válgabiirres lassána jienastuslogu. Dat lea okta vuohki maid Sámediggi berrešii árvvoštallat, dadjá son.
Livčče massit mandáhta
– Lea somá oaidnit ahte mis lea lassáneapmi jienastuslogus, ja ahte 20.005 olbmo leat čálihuvvon
Sámedikki jienastuslohkui. Lea buorre, ja jáhkán ahte šaddá vel stuorát lassáneapmi dađistaga, mii lea ilolaš, dadjá dievasčoahkkima jođiheaddji Tom Sottinen (Bb).
Son muitala ahte Oslo lea stuorámus Lulli-norgga válgabiirres. Oslo Gielddas leat sullii 1100 olbmo jienastuslogus. Dasa lassin lea Lulli-norgga válgabiirre stuorámus, gos badjel 4000 miellahttu.
– Jos livčče mandáhtajuohkin dán jagi, de livčče Ávjovárri massán ovtta mandáhta Lulli-norgii. Dat lea konsekveansa maid oainnán, muhto ii leat dárkkistusrehkenastojuvvon, lea dušše sullii. Ja dat juohkin ii geava ovdal guovtti jagi geahčen, go lea fylkkadiggeja gielddastivraválga, dadjá Sottinen.