KANÁDA DÁISTALEAPMI issoras vássánáiggiin joatká
Dál leat gávdnon badjel 1000 bázahusa mánáin geat vázze kanádalaš internáhtaskuvllain, ja meroštallet gávdnat olu eambbo. Dáistaleapmi sáhttá ádjánit máŋga jagi ja sáhttá váikkuhit eará riikkaide maid.
Meroštallo ahte 150 000 eamiálbmot máná vázze internáhtaskuvllain Kanádas jagis 1828-1997, Kanáda Duohtavuođa- ja soabahankommišuvnna dieđuid mielde. Sin raporttas celko ahte olu dain ohppiin jápme. Oallugat maid ožžo váttuid maŋŋelaš eallimis veagalváldima dihte, muhto maiddái go masse giela ja kultuvrra ja go ožžo heajos oahpu.
Miessemánus, geassemánus ja suoidnemánus leat gávdnan dan maid navdet leat sullii ovtta proseanta dáid mánáid hávddiin. Hávddit leat gávdnon dan guovllus gos skuvlavistti lea. Okta Kanáda stuorámus aviissain, National Post, meroštallá ahte leat gávdnon 1308 hávddi, ja oaivvildit ahte dat lohku lassána.
Oahpis jo 1990-logus
Sámediggeráđđeláhttu, Silje Karine Muotka, lei jagis 1999 práksisis University of British Columbia Vancouver gávpogis. Doppe attii son riekteveahki máŋga klientii geat dalle jo muitaledje mánáid birra geat eai boahtán ruoktot internáhtaskuvllain.
– Bearrašiidda addui čilgehus ahte mánát eai loaktán ja ledje báhtaran, dadjá Muotka.
Son lei dalle jo hirpmástuvvan dan stuorra viidodagas vearredaguin eamiálbmogiid vuosttá. Dat mii dál almmustahtto gohčoduvvo álbmotgoddin olu kanádalaččain.
– Das lea issoras systematihkka, dat mii boahtá ovdan, dadjá Muotka.
Bolde biktasiid ja čuhppe vuovttaid
Dássážii leat dušše gávdnan hávddiid njealji dain 120 skuvllain. Oaiviliskkadeamis, man fitnodat Leger lea čađahan, vástida 80 proseanta dain 1539 olbmuin geat serve ahte sii doivot dát lea dušše čohka jiekŋaváris. Dat ii leat sáhka das ahte leat hávdáduvvon ovtta roggái, muhto dábálaš mearkkatkeahttá hávddiin. Mánát jápme lihkohisvuođain ja dávddain nugo tuberkulosa ja vuoiŋŋamašcuozzavuolššis.
Mánát rivvejuvvojedje váhnemiin nuorra agis. Biktasiid bolde ja vuovttaid čuhppe vai mánát galge olggosoaidnit dego oarjeolbmot. Skuvllat jođihuvvojedje girkoservvodagain, mat ožžo smávva doarjaga eiseválddiin.
– Mánáide lei eallin skuvllas oktonas ja amas, čállá kommišuvdna sin raporttas.
Viiddes vearredagut
Dávjá ledje unnán bargit geain ii lean oahpaheaddjeoahppu, ledje heajos visttit ja lei unnán borramuš. Unnimusat ovtta skuvllas váruhii jođiheapmi ahte sis ii lean ráđđi biepmat buot mánáid. Oahpaheaddjit ráđđejedje čavgadis disipliinnain, ja mánáid kultuvra ja giella vealahuvvui. Lei olu fysalaš ja seksuálalaš veagalváldin.
Kommišuvdna čállá maid ahte oahpu man mánát ožžo, lei váilevaš, earret eará go ledje ovdagáttut mánáid intellektuála doaibmanákcii. Olu áigi manai dušše oažžut skuvlla jorrat ekonomalaččat.
Stáhta válddii badjelasat jođiheami girkoservvodagain jagis 1969. Eanaš skuvllat giddejuvvojedje 1970-logus, muhto maŋimuš skuvla lei ain doaimmas gitta jahkái 1997. Máŋga girku leat cahkkehuvvon maŋŋel go hávddit fuomašuvvojedje.
Eanetlohku eahpida riikka morálalaš vuođu
Majoritehtaservvodat Kanádas lea garrasit reageren vearredaguide maid eamiálbmogat vásihii. Olles 80 proseanta sis geat serve Leger oaiviliskkadeapmái oaivvildit ahte riikka ássit galggašii heahpanit go dákkár skuvllat leat gávdnon, ja 57 proseanta vástidit ahte ášši dagaha ahte sii gažadit olles dan morálalaš vuođu mas Kanáda lea vuođđuduvvon.
Duohtavuođa- ja soabahankommišuvdna, mii ásahuvvui jagis 2008, ovdanbukte raporta jagis 2015, lei stuorámus lávki Kanáda soabadeamis vássán áiggiin. Dalle go ásahuvvui, bivddii dalá stáhtaministtar Stephen Harper almmolaččat ándagassii das go mánát rivvejuvvojedje sin ruovttuin.
– Dát lei viehka vahátlaš politihkka mii šattai duođalašvuohtan Kanádas, ja otná kanádalaččat heahpanit das mo min riikka láhttii, dajai dálá stáhtaministtar Justin Trudeau geassemánus.
Háliida eambbo go symbolihka
Loahpageahčen miessemánus šattai čakčamánu 30. beaivi nationála bassebeaivi. Dát dáhton čalmmusta dan áigodaga go mánát váldojuvvo ruovttuin eret j eai beassan šat váhnemiid deaivat máŋggaid mánnui.
Suoidnemánu 26. beaivvi virgáibiddjo Mary Simon váldoguvernevran. Son lea vuosttaš eamiálbmotovddasteaddji guhte virgáibiddjo dása ja son lea dasto dronnet Elisabetha almmolaš ovddasteaddji Kanádas ja geavatlaččat stáhtaoaivámuš. Olu eamiálbmogiidda goitge ii doala dákkár symbolalaš virgi. Olu eamiálbmogat leat álggahan kampánjjaid viiddidit fokusa.
– Lea dan birra sáhka dovddahit ahte dát mánát eai lohkko dušše tállan. Sis lei ruoktu, sii gulle dihto báikái, ja mii eat sáhte dán hálddašit almmá dovdduid haga, dadjá Muotka.
Son doaivu morašdilli mii lea álgán bistit guhká. Dat maid mielddisbuktá ahte riikka duohtavuođakommišuvnna bargguid ferte čuovvulit.
– Dál lea deháleamos