Ávžžuha dieđihit jus dieđát muhtuma gii vásiha veahkaválddálašvuođa
Politiijameašttir háliida ahte olbmot galget eanet duostat dieđihit jus dihtet muhtuma gii vásiha veahkaválddálašvuođa.
Duorastaga mannan vahkkus almmuhii ráđđehus ođđa doaibmaplána movt galgá veahkaválddálašvuođa ja illastemiid eastadišgoahtit ja vuosttaldit, mas biddjo maid sierra fokus sámi servodahkii. 20 doaibmabiju dan 82 ođđa doaibmabijus maid ráđđehus almmuha gusket sámiide earenoamážit.
Politiijameašttir Ellen Katrine Haetta lea okta sis gii lea čalmmustahttán ášši, go čálii kronihka mas ávžžuhii olbmuid váldit ovddasvástádusa.
– Mis lea buohkain servvodatovddasvástádus. Mun jurddašan dan. Mii fertet šaddat áŋgireabbon eahpesávahahtti daguid dieđihit dahje bissehit. Dieđihit veahkkebargiide dahje politiijaide nu ahte son gii vásiha dan oažžu veahki. Muhto de ferte leat duostil, ja buohkat de fertejit duostat váldit ovddasvástádusa. Leat go don gearggus dasa? jearrá politiijameašttir Haetta.
Gean ovddasvástádus?
Haetta lohká soames áššiin vásihan muhtima dihtosis leamaš guhkit áiggi veahkaválddálašvuođa, psyhkalaš veahkaváldima, ja eará vašuheami, muhto ii oktage leat hehtten dan.
– Galga go riŋget politiijai? Galgá go duostat iežas coggat earáid áššiide go soaitá de vásihit suhtu iežas vuostá? Geasa galgá dieđihit, maid dadjat ja gii sáhttá veahkehit? Mii leaš dieđihangeatnegasvuohta ja servvodatovddasvástádus? Lea go son du vai «soapmása» ovddasvástádus?, jearrá Haetta retoralaččat.
Son čujuha dan maid Kriposa Ketil Haukaas dajai muhtin jagiid dassá:
– «Dávjá ii álgge goddináššiin». Sus lea oalle riekta várra. Máŋgga áššis, go bearrašis lea olmmošgoddin, de čájehuvvo ahte soapmásat leat diehtán veahkaválddálašvuođa birra guhkit áigge ja fuolastuvvan. Máŋgga áššis vásihit maid ahte son gii lea veahkaválddi vuloš, ii dáhto dieđihit dan politiijaide. Son gii lea veahkaváldi vuloš čiehká dan politiijain, muhto lagas olbmot dihtet dan birra, muitala Haetta.
Ii álo ráŋggáštus
Ii leat álo ráŋggáštus mii leat čoavddus. Haetta čilge ahte politiijain ja veahkkeásahusain lea vejolaš ovttasbargat ja čoahkkinastit. Nu sáhttet gávdnat makkár veahkki lea dárbbašlaš juohke áššis. Mis leat máŋga ja buori ovdamearkka go muhtuma diehtu lea buktán buori veahki.
– Ii álo ráŋggáštus, muhto veahkki. Mis lea vejolašvuohta ságastallat nu ii rihko čiegusvuođageatnegasvuođa, danne lea vejolaš bissehit veahkaválddálašvuođa. Leat go son doarvái čeahpit atnit dan vejolašvuođa? Mun in jáhke dan. Heahtteveahkkeguovddážat barget hui buori barggu ja eatnasat ožžot buori veahki ja rávvagiid doppe, dadjá Haetta.
Son maid oaivvilda ahte politiijat ja heahteveahkkeguovddážat fertejit ságastallat ovttas, vai sáhttet gieđahallat áššiid riekta.
– Jus Heahteveahkkeguoddážat galget sáhttit rávvet nissoniid mannat politiijaide dieđihit, de gal fertet mii nai šaddat čeahpibun ságastallat ovttas ja mis ferte jahkehatti gieđahallan dain áššiin. Politiija ii galgga bágget dakkár čovdosiid maid eai háliit sii geat vásihit veahkaválddi, dieđiha Haetta.
Árrat suddjet
Haetta muitala maid ahte politiijain lea dál Doarjjaguovddáš sidjiide geat vásihit iešguđetlágan rihkkosiid, nu go veahkaváldima. Maiddái vásihit ahte muhtumiid mielas lea vuogas neahta bokte ráđi jearrat politiijain.
– Mii dárbbašit buohkat oadjebasvuođa go lagas olbmot gednjejit veahkavalddi, mii dárbbašit oaddjbasvuođa jearrat, duostat oaidnit ja bargat dainna maidege. Mii fertet maid dieđihit man dehálaš lea árrat dieđihit ja árrat suddjet. Mu ávžžuhus lea ná: Ane fuola earáin ja váldde oktavuođa jus du mielas juoga ii leat vuogas dehege heivvolaš, loahpaha Haetta.
Dáhpáhuvvá dál
Sámediggepresideantta Aili Keskitalo mielas lea maid hui dehálaš ahte vuoruhit veahkkeapparáhta doaibmaplánas, mii galgá veahkehit sin geat vásihit veahkaválddálašvuođa. Ja sihkkarastet ahte sis lea kapasitehta, máhttu ja gelbbolašvuohta veahkehit.
– Mii diehtit ahte sápmelaččat vásihit veahkaválddálašvuođa dál. De lea dehálaš ahte veahkkeahparáhtta lea gearggus, dadjá Keskitalo.
Sámi servodat láddan
Vaikko Keskitalo mielas lea buorre go doaibmaplána lea boahtán, de ii jáhke ahte politihkalaš mearrádusain nagodit eastadit veahkaváldima. Son oaidná dárbbu bargat hui govdadit, muhto seammás áigu maid eanet rabasvuođa fáttá birra.
– Mun jáhkán deháleamos maid sámi servodagas sáhttit bargat, lea dovddastit ahte veahkaválddálašvuohta lea stuora váttisvuohta min servodagas. Jáhkán ahte mii leat láddan dan dahkat dál, ja mis ii leat šat dárbu čiehkat dan dili nu go ovdal. Mii eat leat šat dan dilis ahte mii jáhkkit ahte mii leat heajubut go earát dan dihte go mis lea dat servodathástalus. Danne jáhkán ahte sámi servvodat lea dan mađe nanus ahte mii nagodit dan, ahte mii čielgasit dadjat ahte mii eat šat dohkket dan, ahte veahkaválddálašvuohta ii leat oassi sámi kultuvrras, dadjá Keskitalo.
Son váillaha eanet dieđu manne nu máŋgasa vásihit veahkaváldima, ja rámida go lea oassin plánas ahte ferte dutkat eambbo manne leat nu máŋgasa geat vásihit veahkaváldima, earenoamážit mánát ja nissonolbmot.
– Váttis beaktilit bargat eastadit dan go eat dieđe manne, dat lea hui dehálaš. Boahtá ádjánit huksen dan diehtovuođu, dehálaš álgit dál dutkat, dadjá Keskitalo.