Ođđa doaibmaplána VEAHKAVÁLDDI EASTADEAMI VÁRÁS
20 doaibmabiju, dan 82 ođđa doaibmabijus maid ráđđehus evttoha, gusket sámi guovlluide: Earret eará nannet heahteguovddášfálaldaga, buoridit giella- ja kulturmáhtu, loktet politiijaid gelbbolašvuođa ja árvvoštallat ásahit sierra mánáidruovttu.
Sámediggi čállá preassadieđáhusas ahte ráđđehus lea almmuhan doaibmaplána veahkaválddi eastadeami ja vuosttaldeami várás lagas oktavuođain. Doaibmaplánas lea fokus dasa movt veahkaválddi ja illastemiid sáhttá buorebut eastadit ja vuosttaldit sámi servodagas.
20 doaibmabiju, dan 82 ođđa doaibmabijus maid ráđđehus almmuha, gusket sámi guovlluide, ja áigot earret eará nannet heahteguovddášfálaldaga, buoridit máhtu sámi giela ja kultuvrra ektui ja loktet gelbbolašvuođa politiijain. Seammás árvvoštallet ásahit sierra mánáidruovttu mii lea heivehuvvon mánáide sámi váldoguovlluin.
Lea vuosttaš geardde go dán doaibmaplánas lea sierra oassi mii guoská veahkaválddi ja illastemiide sámi servodagas ja doaibmaplánas leat maid hástalusat maid boazodoalus vásihit.
– Doaibmaplána lea dehálaš lávki ovddos guvlui, go galgat vuosttaldit veahkaválddi sámi álbmogis. Doaibmaplána bokte oažžut sámi giella- ja kulturgelbbolašvuođa, mii dárbbašuvvo go deaivvadit gillájeddjiiguin, dadjá sámediggepresideanta Aili Keskitalo.
Son lea duhtavaš bohtosiin, go Sámediggi lea bures ovttasbargan ja konstruktiivvalaččat konsulteren Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanttain.
Sámediggepresideanta Aili Keskitalo dadjá ahte sierra doaibmaplána veahkaválddi birra lagas gaskavuođain lea dehálaš, go ii leat čielggas manne sámi servodagas lea nu alla lohku áššiin mat gusket veahkaválddálašvuhtii lagasoktavuođain.
– Muhto dan diehtit ahte dáruiduhttinpolitihka geažil leat olu sápmelaččain traumat ja unnán luohttámuš Norgga servodahkii. Seammás lea sápmelaččain garra bargu bealuštit iežaset kultuvrra, giela ja eallinvuogi. Dás ovddos guvlui mii fertet bargagoahtit dainna movt buoremus lági mielde sáhtášeimmet veahkehit sin geat gillájit veahkaválddi dihte ja rahčet dainna, dadjá Keskitalo.
Dehálaš nannet sámi gelbbolašvuođa politiijaetáhtas
Sámediggi lea váldán ovdan erenoamáš doaibmabijuid mat leat dárbbašlaččat go galgá eastadit ja vuosttaldit veahkaválddi ja illastemiid sámi servodagas.
Politiijaid ja eará veahkkeapparáhtaid váilevaš gelbbolašvuohta dagaha erenoamáš hástalusaid, čállá Sámediggi preassadieđáhusas. Viidáset oidnet dárbbu ásahit sámi giella- ja kulturgealbbu dálá doaibmi veahkkefálaldahkii buot surggiide ja dásiide, sihkkarastin dihtii dásseárvosaš veahkkefálaldagaid.
– Ollu gillájeaddjit vásihit heahpada veahkaválddi ja illastemiid oktavuođas. Ballu stigmatiseret sámi álbmoga ja erenoamážit sámi dievdduid, sáhttá maid váikkuhit dasa ahte gillájeaddjit orrot jávohaga veahkaválddi ja illastemiid birra. Dasto sáhttá nana ja ovddasvástideaddji nissona dahje albmá ovdagovva doaibmat hehttehussan ohcat veahki. Illastit albmá lea sámi servodagas álo leamaš tabu, man birra eai huma. Veahkaválddi ja illastemiid oktavuođas sáhttet sámi gánddat ja albmát vásihit váttisin ohcat veahki, muhto sámi nieiddaide ja nissoniidda daidá leat veahá álkit dan dahkat, dadjá Keskitalo.
– Ii priváhta ášši
Son oaivvilda ahte politiijas lea erenoamáš ovddasvástádus vuosttaldit veahkaválddi sámi servodagas, ja danne lea dás dehálaš duddjot luohttámuša ja háhkat máhtu sámi servodaga ja giela birra. Veahkaváldi ii leat priváhtaášši, ja lea mearrideaddji ahte politiija almmustahttá veahkaválddi lagasoktavuođain ja bargagoahtá dainna jus ovddasvástádusa galgá bidjat viidáset veahkaváldečađaheaddjái. Dan várás ferte politiija leat olámuttus sámi servodagain, ja politiijas fertejit leat doarvái resurssat.
– Lea dárbu eanet politiijaide geain lea sámi giella- ja kulturgelbbolašvuohta. Ráđđehus ferte aktiivvalaččat bargat dan nammii ahte rekruteret sámegielat politiijastudeanttaid ja fállat sámegieloahpahusa etáhta bargiide, dadjá Keskitalo.
Dutkan duođašta duođalaš loguid sámi guovlluin
Logut nuppi eallindilleiskkadeamis, mat leat čađahuvvon guovlluin gos leat sihke sámit ja dážat ássan (SAMINOR II), čájehit ahte sámi nissonat raporterejit eanet fysalaš, psyhkalaš ja seksuála veahkaválddi go olbmot seamma geográfalaš guovllus geain ii leat sámi duogáš. 49 proseantta sámi nissoniin ja 35 proseantta dain nissoniin geain ii lean sámi duogáš, raporterejedje ahte sii leat gillán veahkaválddi. 22 proseantta sámi nissoniin raporterejedje seksuála illasteami, dan ektui go 16 proseantta dain nissoniin geain ii lean sámi duogáš, raporterejedje dan seammá. Maiddái sámi albmát raporterejedje eanet veahkaválddi (40 proseantta) go albmát geain ii lean sámi duogáš (23 proseantta). Eatnasat sámi vástádusjoavkkus raporterejedje ahte eai dovdan veahkaválddi čađaheaddji, go dan maid sii vástidedje geain ii lean sámi duogáš.
Doaibmavádjigiid eallindili kárten sámi guovlluin čájeha ahte sápmelaččat gillájit eanet givssideami ja veahkaválddi go earát.
– Leat máŋga sámi jiena geat almmolaččat leat muitalan veahkaválddi birra maid leat vásihan. Sii leat leamaš mielde cuvkeme tabuid ja veahkehan olbmuid geat leat gillán veahkaválddi dihte. Sámi servodagas ii galgga veahkaváldi dohkkehuvvot, dadjá Keskitalo.