Tjernobyl nuoskkideapmi VUHTTO AIN BOHCCUIN
Vaikke lea 35 jagi áigi go Tjernobyl atomafápmorusttet luittii radioaktiivanuoskkideami, de vuhtto ain dat nuoskkideapmi vel Norggas nai.
Cuoŋománu 26. beaivvi 1986:s buollái Tjernobyl atomafápmorusttet Ukrainas. Dat luittii nu olu radioaktiivanuoskkideami, ahte vuhtto ain dál dat nuoskideapmi go leat mihtidan dan nuoskkideami.
Birasdirektoráhtta lea almmuhan raportta mas boahtá ovdan ahte Norggas vuhtto ain radioaktiivanuoskkideapmi sihke šattuin, elliin, ja diehttelasat de maid olbmuin.
Dan rájes go Tjernobyl buollái de leat Norggas mihtidan radioaktiivanuoskkideami. Dalle čielggai juo ovttatmano ahte Gaska-norggas, Norlánddas ja lulas, dohko váikkuhii buot eanemus nuoskkideapmi. Dan rájes leat Norgga eiseválddit mihtidan radioaktiiva dási sihke šattuin, elliin ja Olbmuin.
Boazosápmelaččaide váikkuhus
Sii geat ávkkástalle meahciburiiguin, sidjiide lei erenomáš bahá oažžut radioaktiivabázáhusáid biepmu mielde. Sii geat čogge murjjiid, guobbariid, bivde guliid, meahcceelliid ja lottiid, sidjiide lei erenomáš bahá oažžut olu radioaktiivanuoskkideami borramuša mielde.
Earenomážiid boazosápmelaččat, geat borret olu bohccobierggu, sidjiide lei bahá oažžut dan nuoskkideami bohccobierggu mielde. Radioaktiivanuoskkideapmi mihtiduvvo Cesium-137, dahje Becquerel. Beare olu Becquerel sáhttá daguhit ahte olmmoš oažžu borasdávdda.
Mihtidit nuoskkideami
Norgga eiseválddit mihtidit ain dál Becquerel-dási boazosápmelaččain Gaska-norggas ja lulas, go doppe lei radioaktiivanuoskkideapmi vearrámus. Birasdirektoráhtta čállá maid raporttas ahte jus eai livččii bidjan doaimmaid johtui 1986:s radioaktiivanuoskkideami ektui, de livččii logegeardde badjelis Becquerel-dássi Norlánddas ja das ain lulas.